Raha -- mitte valijate, vaid vajaduste järgi

Järgmise aasta riigieelarve projekt on eelnevatega võrreldes uudne. Valitsus otsustas kohalike omavalitsuste investeeringuteks mõeldud summad jagada ministeeriumide ja maavalitsuste kaudu. Varemalt hääletati iga investeerimisobjekt parlamendisaalis läbi.

Äripäev toetab valitsuse uut lähenemist eelarvele.

Selline lähenemisviis kaotab populistlikud rahaeraldised. Mäletatavasti käis tänavuse eelarve kinnitamise eel enne riigikogu valimisi Toompeal agar raha ümberpaigutamine. Koolikatuste ja koduteede tarvis kaubeldi juurde ca 0,8 miljardit olematut krooni. Majanduslikust mõtlemisest oli asi hästi kaugel ja valusad tagajärjed hiljem säästueelarve näol näha. Vähe sellest, ka viimasele tehti üle 500 rohkem või vähem küsitava väärtusega muudatusettepaneku.

Majanduslikult ebaotstarbekate, stiilis -- lööme lüpsilehma maha, peaasi, et saaks korraks kõhu täis -- otsusteta kindlustatakse nii aja kui ka raha kokkuhoid.

On kindel, et valitsust hakatakse taolise süsteemi puhul süüdistama omavalitsuste tiibade kärpimises ja tsentraliseerimise katses. Teisalt aga -- Eesti on niivõrd väike. Karta, et tõesti vajalik raha eraldamata jääb, on alusetu. Investeeringuteks eraldatav raha hakkab aga sõltuma mitte valimiseelsest sõnaosavusest, vaid konkreetsetest taotlustest ja riigi võimalustest. Tõsi, eelarve muutub vähem läbipaistvaks, kuna kohalikele omavalitsustele investeeringuteks eraldatavaid summasid enam riigieelarvest üksipulgi lugeda ei saa. Ei ole võimalik teada saada, kas Uugametsa põhikoolile eraldati aiatraktori jagu tuhandeid.

Põhimõte, et eelarve ei lähtu eelmise aasta baasist, välistab seni pahatihti üsna tavapäraseks saanud aastalõpueelse käitumise -- kõik, mis eraldatust veel järel, tuleb ära kulutada, muidu järgmisel aastal enam ei anta.

Tervitatav on ka valitsuse kava loobuda finantseerimisel fikseeritud protsentidest (nt Tartu ülikooli kliinikumi puhul) ja põhimõttest, et seadused pretendeerivad mingile osale eelarvest.

Range eelarvepoliitika ehk suhtumine -- jagada saab vaid seda, mida on -- annab tõuke ka haldusreformi käivitamiseks. Raha on põhiargument. Nagu hiljaaegu ütles ÄP-le PricewaterhouseCoopersi analüütik Hardo Pajula -- kui raha ei ole, hakatakse kulutuskeskustes aru saama, et vanamoodi jätkata ei ole enam võimalik, ja nad hakkavad ise oma elu ümber korraldama.

Nii on uus lähenemine eelarvele ka omamoodi riigi hoob mõjutamaks omavalitsusi. Nagu elu näidanud on, võib altpoolt haldusreformi initsiatiivi ootama jäädagi.