Just nii, härra Äripäeva uudistetoimetaja

Kaks ideed -- nullprotsendiline tulumaks ja haldusreformi kiire läbiviimine ühegi agata -- on Eesti edu pant, nagu võib lugeda uudistetoimetaja kommentaarist (ÄP, 14.09). On see väide tõene või väär?

Igale ideele saab reageerida vähemalt kahel äärmuslikul viisil. Üks võimalus on kõik ideed koheselt heaks kiita ja asuda tegutsema. Teisel juhul jäetakse igasugune idee korrapealt kui mõttetu kõrvale. Kahe äärmuse vahele mahub teisigi reageeringuid nagu näiteks «Jah, aga...», «Hetkel pole aega, räägime homme», «Idee on huvitav, aga toores» , « Idee vajab läbikaalumist», «Idee on ju hea, aga... « jne.

Uudistetoimetaja üllitise järgi tundub, et kõik pakku-mised (ideed) tuleb ülepeakaela vastu võtta, sest paremat pakkumist pole maailmas olemas ja keegi ei suuda ka paremat pakkumist teha. Mõttetu on oodata paremat aega. Pole mõtet tegelda pakutavate ideede uurimisega, need on niigi lihtsad ja selged. Seejuures arvatakse lihtsameelselt, et peamised tulemuslikkuse tagatised ongi lihtsus ja selgus. Laialt kasutatav mõttetera -- kõik, mis on geniaalne, on lihtne -- on pööratud justkui mängeldes tagurpidi -- kõik, mis on lihtne, on geniaalne. Ning saadakse mõttetus.

Tegelikkuses on ikkagi nii, et mitte kõik asjad ei ole üks- üheselt ülekantavad ja me ei saa väita, et lihtne on geniaalne. Väide võib küll keeleliselt samasena tunduda, kuid ei ole seda oma sisu poolest.

Lihtsus ei ole eesmärk omaette. Eesmärgiks saab olla ideede ja otsuste arusaadavus. See, mis ühele lihtne ja selge, tundub teisele ebaselge, keeruline ja arusaamatu. Seejuures ei pruugi arusaamise puudumise põhjus olla mitte arusaaja madalas IQ-s, vaid idee ebakorrektsuses, ähmasuses jms. Tihtilugu pole idee autorid ja toetajad asju ise selgeks vaielnud, sest nende arvates on nende geniaalsed ideed siililegi arusaadavad. Seetõttu nimetatakse kõiki teisi, kes üritavad idee üle arutada ning paremaid võimalusi pakkuda-leida, lihtsalt virisejateks. Loomulikult saab agade juures eristada võhiklikkust ja asjatundlikkust, mis aga ei saa olla põhjus siltide kleepimiseks.

Lõpetuseks soovin Äripäevale palju õnne juubeli puhul ja lisan, et ilmselt olnuks inglaste seriaali «Jah, härra minister» populaarsus agadeta olematu.