Röövli teed rahani sillutab firmaomanik

Ka siis, kui sajandi valuutarööv Tallinnas Maakri tänava valuutavahetuspunktis oli lavastus, on juhtum ere näide, kuidas eirati kõiki turvanõudeid.

- kuritegu pandi toime kella poole nelja paiku päeval, pool tundi enne valuutavahetuspunkti sulgemist. Kinnitust leidis ülemaailmne kogemus, et röövid toimuvad vahetult pärast asutuse avamist või enne sulgemist. Paraku läks turvamees just siis poodi.

- turvamees polnud turvafirma, vaid valuutavahetuspunkti töötaja, seega võime kahelda tema oskustes ja abi kutsumise võimes. Ka ei saa kolleegid (kui neid ongi) teda vajadusel operatiivselt asendada.

- turvamehe poeskäigu ajaks jäi teller kontorisse üksi, samal ajal oli valuutavahetus külastajatele avatud. Pigem tuleks sel juhul asutus ajutiselt sulgeda.

- röövist ehmunud teller ei vajutanud firma paanikanupule. Paraku polnud nuppu käepärast, millegipärast asus see hoopis seifis.

- selle asemel, et seifi turvata mitme lukuga, asus seifi võti rahakapi kõrval laual.

- kinniseotud teller viidi kontori tagaruumi, mille uks rahaga tegeleva asutuse loogika põhjal pidanuks olema suletud.

- röövlite saagiks langes väidetavalt üle 10 miljoni krooni väärtuses valuutat ja kroone. Raske on selgitada, miks ei tellitud nii suure raha kogunemisel inkassatsiooni.

- kurjategijad pidid omama olulist informatsiooni röövitava asutuse kohta.

Kurjategijad võisid valuutavahetuspunkti jälgida pikemat aega, info võis sama hästi lekkida ka töötajatelt. Sel juhul oli firma sisekontroll väga nõrk.

- väidetavalt võtsid kurjategijad lahkudes kaasa filmi turvakaamera jäädvustatud pildiga. Nii lihtsalt kättesaadava videolindi korral on turvakaamera mõttetu.

Turvafirma turvamehe tund maksab 50 krooni ringis. Samas on kohal professionaal, kes esimese rünnaku vastu võtab ja abi kutsub. Ta lööb varast või röövlit eelkõige psühholoogiliselt, konkreetse hoiaku ja vestlusega. Reeglina ei tule kurjategija raha järele mõttega keegi ära tappa, järelikult ei teki vajadust füüsiliseks võitluseks.

Tehniline valve on mehitatust odavam, samas tekib Tallinna liikluse puhul reageerimisaja probleem. Juhtumid, kus jõuame kohale 1-2 minutiga, on erandlikud. Arvestada tuleb 4 minutiga, keskusest kaugemate paikade puhul rohkemagagi.

Tavaklient kardab põhiliselt väljast tulevat vargust. Alles usalduse tekkides hakatakse rääkima oma konkreetsetest kahtlustest töötajate suhtes ja seestpoolt tuleva ründe ärahoidmise võimalustest. Ka loodetakse varast või röövlit tabada, kuigi valve eesmärk peaks olema nende eemalepeletamine.

Seif üksinda ei taga raha absoluutselt turvalisust. Ta peab siis olema kaitstud põrutusanduriga, mis annab alarmi, kui hakatakse puurima või lõikama. Samas ei tohi seifi, kuhu suurem summa jäetakse, panna ruumi seina äärde.

Seifil võiks olla aegviivisega elektrooniline koodlukk, mille viivisaeg on pikem kui turvameeskonna reageerimisaeg. Kasutada võib ka nn häirekoodi. Sel juhul rahakapp küll avaneb teatava aja möödudes, informatsioon selle kohta läheb aga turvafirmasse. Sildid aegviivisluku kasutamise kohta peaksid olema nähtaval kohal: siis on röövlil valida, kas lahkuda kohe või jääda ootama seifi avanemist.

Kassasahtlile kehtestatud limiidi ületanud raha tuleks panna laua või põranda külge kinnitatud aegviivisega laekasse. Laeka hind on umbes 5000 krooni.

Korralik seif, milles olevad 10 miljonit kindlustusseltsid kindlustavad, maksab umbes 60 000 krooni.

Rahaveol on võimalikud nii jäigemad kui vabamad lahendused. Inkassaator võib tulla kas kindlal kellaajal või konkreetsel tellimusel (näiteks kahe tunni pärast).

Suurte summade korral on võimalik täiendav turvamine. Tellida võib eelneva ettesõidu, kus üks ekipaazh jõuab inkassatsioonipaika näiteks pool tundi varem ja jääb inkassatsiooni ootama. See tõstab veidi rahaveo hinda nagu ka raha vedamine öösel.

Raha üleandmise hetke valides tuleb järgida põhimõtet: mida vähem üleliigseid silmapaare, seda parem. Kus võimalik, tuleks raha viia ja tuua vähemkasutatava ukse kaudu. Arvestada tuleb ka ettevõtte ümbruse ohtlikkust.

Inkassatsiooni turvalisuseks peaksid dokumentatsioon ja rahaveo vahendid olema inkassaatori tulekuks valmis. Raha üleandmiseks on soovitatav eraldi ruum.

Soovitavalt peaksid nii rahavedajad kui üleandjad vastastikku teineteist tundma.

Vt. ka Turvaline büroo