Majanduse vereringet ähvardab oht lupjuda

Krooni kehtestamisest kuni eelmise aasta sügiseni vaevas Eesti kommertspanku kapitalipuudus. Dividende praktiliselt ei makstud, pangad korraldasid kapitali kaasamiseks hoopiski fondi- ja uusemissioone. Üllatuslikult on Hansa- ja Ühispank täna olukorras, kus raha on järsku palju, efektiivsus on omanike arvates liiga madal ning pangad otsivad võimalusi omakapitali kokkutõmbamiseks miljardi või paari krooni võrra.

Äripäeva arvates ei ole pankade omakapitali vähendamine õige, vaid ülekapitaliseeritust ära kasutades peavad pangad senisest agaramalt laenu andma.

See on üks majanduse elavdamise reaalseid ?ansse, kasvumootor, mis õige varsti paneb kroonid (või eurod) ringlema ja võimaldab pankadelgi teenida senisest suuremat kasumit. Praegune vaikelu seisva rahaga pole mitte ühelegi huvigrupile meelepärane, sest seisev raha ei teeni, kuigi mõne ettevõtlikuma käes võiks seda teha. Meenutada tuleb neidki pikki aastaid, mil pankade aktiivsemat laenutegevust segas just kapitalipuudus -- annaks hea meelega laenu, aga näed, kapitalinormatiiv ei luba.

Täna normatiiv ei sega. Hansa- ja Ühispanga rootslastest omanikel võib efektiivsusest olla teine ettekujutus: raha Rootsi tagasi, ROE ehk omakapitali tootlus sellega iseenesest kõrgemaks ja ettevaatliku laenupoliitika jätkamine. Kahjuks ahendavad pangad sel juhul majanduse vereringet, mis tavaliselt vastab veresoonte lupjumisele. Ettevõtte alustamisel on palju teoretiseeritud äriplaanist, laenu- ja omakapitali õigest vahekorrast jne. Ent kuidas peaks uus ettevõtluse laine peale tulema, kui laenutaotlused lükatakse tagasi ning tagatisedki peavad olema kõva ülekattega? Kui pankade omakapitali vähendada, võib seegi vähene laenutegevus soikuda.

Et laenuintresside tase on Eestis ikkagi kõrgem kui Euroopa Liidus, siis tasakaalustab see asjaolu projektide kõrgemat riskiastet. Teisisõnu, Eesti on panganduse seisukohalt vaieldamatult riskantsem piirkond ja see on intressitasemes juba kajastunud. Seega pole laenutegevuse muudmoodi pidurdamine enam vajalik.

Pangad ongi lendu lasknud esimese pääsukese -- tarbimislaenud. Olles parem kui mitte midagi, jääb viimaste osatähtsus summade ja kestvuse järgi siiski väikeseks. Laenuraha läheb otsejoones tarbimisse ja annab nii oma lühiajalise panuse majanduskasvu. Oluliselt tasakaalustatumalt viivad majandust edasi ettevõtluslaenud ja elanike säästmiskalduvuste propageerimine. Viimane on pankade stabiilselt kasvavate hoiuste järgi juba aset leidnud. Nii et...