• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduse vereringet ähvardab oht lupjuda

    Krooni kehtestamisest kuni eelmise aasta sügiseni vaevas Eesti kommertspanku kapitalipuudus. Dividende praktiliselt ei makstud, pangad korraldasid kapitali kaasamiseks hoopiski fondi- ja uusemissioone. Üllatuslikult on Hansa- ja Ühispank täna olukorras, kus raha on järsku palju, efektiivsus on omanike arvates liiga madal ning pangad otsivad võimalusi omakapitali kokkutõmbamiseks miljardi või paari krooni võrra.
    Äripäeva arvates ei ole pankade omakapitali vähendamine õige, vaid ülekapitaliseeritust ära kasutades peavad pangad senisest agaramalt laenu andma.
    See on üks majanduse elavdamise reaalseid ?ansse, kasvumootor, mis õige varsti paneb kroonid (või eurod) ringlema ja võimaldab pankadelgi teenida senisest suuremat kasumit. Praegune vaikelu seisva rahaga pole mitte ühelegi huvigrupile meelepärane, sest seisev raha ei teeni, kuigi mõne ettevõtlikuma käes võiks seda teha. Meenutada tuleb neidki pikki aastaid, mil pankade aktiivsemat laenutegevust segas just kapitalipuudus -- annaks hea meelega laenu, aga näed, kapitalinormatiiv ei luba.
    Täna normatiiv ei sega. Hansa- ja Ühispanga rootslastest omanikel võib efektiivsusest olla teine ettekujutus: raha Rootsi tagasi, ROE ehk omakapitali tootlus sellega iseenesest kõrgemaks ja ettevaatliku laenupoliitika jätkamine. Kahjuks ahendavad pangad sel juhul majanduse vereringet, mis tavaliselt vastab veresoonte lupjumisele. Ettevõtte alustamisel on palju teoretiseeritud äriplaanist, laenu- ja omakapitali õigest vahekorrast jne. Ent kuidas peaks uus ettevõtluse laine peale tulema, kui laenutaotlused lükatakse tagasi ning tagatisedki peavad olema kõva ülekattega? Kui pankade omakapitali vähendada, võib seegi vähene laenutegevus soikuda.
    Et laenuintresside tase on Eestis ikkagi kõrgem kui Euroopa Liidus, siis tasakaalustab see asjaolu projektide kõrgemat riskiastet. Teisisõnu, Eesti on panganduse seisukohalt vaieldamatult riskantsem piirkond ja see on intressitasemes juba kajastunud. Seega pole laenutegevuse muudmoodi pidurdamine enam vajalik.
    Pangad ongi lendu lasknud esimese pääsukese -- tarbimislaenud. Olles parem kui mitte midagi, jääb viimaste osatähtsus summade ja kestvuse järgi siiski väikeseks. Laenuraha läheb otsejoones tarbimisse ja annab nii oma lühiajalise panuse majanduskasvu. Oluliselt tasakaalustatumalt viivad majandust edasi ettevõtluslaenud ja elanike säästmiskalduvuste propageerimine. Viimane on pankade stabiilselt kasvavate hoiuste järgi juba aset leidnud. Nii et...
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.