ÄP fototoimetus • 4. november 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kubilius loob kodurahu

Parlamendi senise esimese asespiikeri Kubiliuse poolt hääletas 82 ja vastu 20 seimi 141 liikmest. 42aastane Kubilius võtab ameti üle möödunud nädalal tagasi astunud Rolandas Paksaselt, kelle tagasiastumise põhjuseks oli vastuseis eelmise valitsuse ajal sõlmitud Mazheikiu Nafta müümise lepingu tingimustele. «Uus valitsus pooldab järjepidevust, seetõttu ei muutu oluliselt ei valitsuse koosseis ega programm,» ütles Kubilius parlamendis kõneldes.

Füüsiku haridusega konservatiivse Isamaaliidu liige Andrius Kubilius ei ole rahva hulgas populaarne, kuid teda peetakse võimekaks poliitikuks, kes kindlalt toetab riigi naftatööstuse erastamist, mis on tekitanud Leedule nii palju probleeme. Kubilius, kellel poolthääli arvestades on parlamendis tugev toetus, on lubanud ellu läbi eelarvereformi, sest Venemaa mulluse kriisi mõju tagajärjel ja Mazheikiu Naftale lubatud 350 miljoni dollarilise laenu tõttu vajab Leedu kiiret kokkuhoiupoliitikat, et mitte sattuda ränka eelarvekriisi.

Kubiliust peetakse Konservatiivse Partei üheks mõjukamaks tegelaseks ja diplomaatide sõnul on ta teinud parlamendis tõhusat tööd, et läbi suruda reforme, mis Leedus on vaja ellu viia Euroopa Liitu pääsemiseks. Olles läbikaalutud ja mõõdukate lahenduste pooldaja, peaks Kubilius Leedu praeguses tormilises poliitilises õhkkonnas kujunema omamoodi stabiliseerivaks teguriks. Seda enam, et teda käsitatakse ühenduslülina Isamaaliidus parlamendispiikeri Vytautas Landsbergise juhitava grupeeringu ja ekspeaminister Gediminas Vagnoriuse grupeeringu vahel. Nende kahe, kohati vaenuliku grupeeringu lepitamine peaks aitama ära hoida ka enneaegsed parlamendivalimised.

Andrius Kubiliuse majanduspoliitika õnnestumine sõltub oluliselt sellest, kelle ta valib uueks rahandus- ja majandusministriks. Ülejäänud kabinet peaks jääma enam-vähem endiseks.

Et tasakaalustada riigi rahavooge ja teha kapitaliinvesteeringuid, on Leedu valitsus otsustanud laenata CS First Bostonilt 100 miljonit eurot. Sellel sügisel on Leedu lasknud välja juba 175 miljoni euro väärtuses võlakirju, aga suurt eelarvepuudujääki arvestades sellest riigi vajaduste täitmiseks ei piisanud. Valitsus peab ostma tagasi ka litivõlakirjad ning andma laenu Mazheikiu Naftale, mis suurendab riigi finantskoormust veelgi.

Möödunud nädalal otsustas Leedu valitsus laenata Raiffeisen Zentralbank Österreichilt kuni 50 miljonit dollarit, et refinantseerida 30 miljoni dollari suurust samalt pangalt ja Chase Manhattanilt võetud laenu.

Autor: ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt