Erik Samel • 14 november 1999

Ladude arv suureneb

Kvaliteetse laopinna puuduse üle on ettevõtjad kurtnud juba aastaid, nõudluse vähenemist pole niipea oodata.

Hea näide laopindade turu potentsiaali kohta on Betooni tänaval asuv SP Transit Eesti ASi kompleks. Laopinda on kompleksis 13 000 m², sellest 8000 m² on rendipinda ning see on kõik välja renditud. Firmal on kavas laopinda juurde rajada. Tegevdirektor Roman Loovi sõnul on pindu renditud eelkõige sellistele firmadele, kes on huvitatud pikaajalistest rendisuhetest. «Lühiajaliste projektide korral pakume enamasti välja laoteenust,» ütleb Loov. Renditasu sõltub pinna suurusest, olles köetud pinna puhul vahemikus 45--85 kr/m² (keskmiselt 50 kr/m²), millele lisandub elektri- ja küttekulu. Suhteliselt kõrget rendihinda on võimalik küsida seetõttu, et tegemist kaasaegse ehitisega -- kõik põrandad on tõstetud 130 cm kõrgusele, s.o laadimiskõrgusesse, ning laadimislüüsid on ilmastikukindlad.

Nõudlus uute lao- ja tootmispindade järele ületab Tallinnas tunduvalt pakkumist. Mendelsoni Äripindade juhataja Kairi Kõrmi hinnangul on turul kõige suurem nõudlus selliste hoonete järele, kus on nii lao- kui ka büroopindu.

Kuni viimase ajani pöörati kinnisvaraturul suurt tähelepanu eluruumide ning kaubandus- ja büroohoonete ehitamisele. Vähe oli neid, kes võtsid ette vanade tootmispindade renoveerimise laohooneteks või uute laopindade rajamise. «Ilusad asjad on tehtud, nüüd tehakse selliseid, mis on tulusad,» kommenteerib asjade käiku Ober Haus Kinnisvara suurklientide osakonna juhataja Margus Haud.

Kinnisvarafirma Reinhard projektijuhi Aldo Daponi sõnul on laopindade jaoks perspektiivsed piirkonnad Tallinnas Männiku ja Suur-Sõjamäe. Väga palju laopindadeks sobilikke tühje maa-alasid on Peterburi tee ääres. Laki tänava ümbrus sobib rohkem väikeste firmade lao- või tootmishooneteks.

Eelkõige tunnevad kliendid huvi uute ja väikeste (kuni 100 m²) laopindade vastu, kuid nende rajamine pole kinnisvaraarendajatele tulus. Suur on nõudlus veel 500--2000 m² laopindade järele ning selliste hoonete ehitamise vastu on ka kinnisvaraarendajatel huvi. Arendajad eelistavad pigem ühte stabiilset ja suurt rentnikku, kui kümmekonda väiksemat.

Kuna pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga muutub suur osa senistest laopindadest normidele mittevastavaks, suureneb lähiaastatel Eestis oluliselt vajadus kaasaegsete lao- ja tootmispindade järele.

Hetkel kuum