«Laenu andmine peab põhinema rohkem projektil ja kassavoo analüüsil kui tagatistel,» ütles Eesti Panga infojuht Andrus Kuusmann reedel. Tema sõnul peaks muudatuste pakett jõudma riigikogusse järgmise aasta esimesel poolel. «Praegu on seadus ses osas mitmeti tõlgendatav. Eesti Panga ringkirjades kommertspankadele on ka praegu jäetud võimalus mõne laenuliigi puhul kinnis- või vallasasja tagatiseks mitte nõuda,» lisas Kuusmann.

Tema sõnul puudutab seadusemuudatus näiteks sündikaatlaene, eraisikute puhul tarbimislaene ja krediitkaarte.

Eesti Ühispanga laenuosakonna juhataja asetäitja Ahti Asmann ütles mitte uskuvat, et pank hakkab tagatisi senisest palju vähem nõudma. Tema sõnul kaotaks muudatus tarbetud toimingud suurtele ja usaldusväärsetele klientidele väikeste laenude andmisel. «Kui ettevõtte arvele on laekumised miljon või kaks päevas, pole ju mõtet minna väikese arvelduskrediidi andmiseks notari juurde panti vormistama,» ütles Asmann.

Muudatus teeb Asmanni sõnul klienditeeninduse paindlikumaks. Ta tõdes, et on ka ise töötanud laenutaotlustega, kus kõik muud näitajad oleks õigustanud laenu väljaandmist, kuid piisava tagatise puudumisel jäi see andmata.

Hansapanga juristi Lauri Isotamme sõnul esitas pank Eesti Pangale oma seisukoha krediidiasutuste seaduse muutmisest selliselt, et laenude andmisel ei peaks pank tingimata nõudma tagatist, kui laenaja on panga hinnangul krediidivõimeline. Tema sõnul oleks õige võimaldada pangal anda laenu ka oma aktsiate tagatisel, kuid selliste laenude määr peaks olema seadusega piiratud. «Kuivõrd Hansapanga aktsia on Tallinna börsi juhtiv aktsia, miks ei peaks see näiteks laenu tagatiseks kõlbama, kui näiteks Optiva Panga aktsia meile selleks sobib,» ütles Isotamm. Praegu pangad oma aktsiate tagatisel laenu anda ei või.

Isotamme sõnul on tehtud ettepanek ka seadusesätte muutmiseks, mis keelab anda laenu üle 1% panga aktsiate omanikele. «Hansapanga puhul on sellised aktsionärid Swedbank, Merita, EBRD ja Eesti Pank,» tõi Isotamm näite. Praegu keelab seadus Hansapangal osta Merita või EBRD võlakirju. Isotamme sõnul võiks keeldu mitte kohaldada taoliste rahvusvaheliste krediidireitingutega tunnustatud aktsionäride suhtes, kusjuures seadus määraks aktsionäridele antava laenu ülempiiri.