• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laenutagatise nõue kaob krediidiasutuste seadusest

    «Laenu andmine peab põhinema rohkem projektil ja kassavoo analüüsil kui tagatistel,» ütles Eesti Panga infojuht Andrus Kuusmann reedel. Tema sõnul peaks muudatuste pakett jõudma riigikogusse järgmise aasta esimesel poolel. «Praegu on seadus ses osas mitmeti tõlgendatav. Eesti Panga ringkirjades kommertspankadele on ka praegu jäetud võimalus mõne laenuliigi puhul kinnis- või vallasasja tagatiseks mitte nõuda,» lisas Kuusmann.
    Tema sõnul puudutab seadusemuudatus näiteks sündikaatlaene, eraisikute puhul tarbimislaene ja krediitkaarte.
    Eesti Ühispanga laenuosakonna juhataja asetäitja Ahti Asmann ütles mitte uskuvat, et pank hakkab tagatisi senisest palju vähem nõudma. Tema sõnul kaotaks muudatus tarbetud toimingud suurtele ja usaldusväärsetele klientidele väikeste laenude andmisel. «Kui ettevõtte arvele on laekumised miljon või kaks päevas, pole ju mõtet minna väikese arvelduskrediidi andmiseks notari juurde panti vormistama,» ütles Asmann.
    Muudatus teeb Asmanni sõnul klienditeeninduse paindlikumaks. Ta tõdes, et on ka ise töötanud laenutaotlustega, kus kõik muud näitajad oleks õigustanud laenu väljaandmist, kuid piisava tagatise puudumisel jäi see andmata.
    Hansapanga juristi Lauri Isotamme sõnul esitas pank Eesti Pangale oma seisukoha krediidiasutuste seaduse muutmisest selliselt, et laenude andmisel ei peaks pank tingimata nõudma tagatist, kui laenaja on panga hinnangul krediidivõimeline. Tema sõnul oleks õige võimaldada pangal anda laenu ka oma aktsiate tagatisel, kuid selliste laenude määr peaks olema seadusega piiratud. «Kuivõrd Hansapanga aktsia on Tallinna börsi juhtiv aktsia, miks ei peaks see näiteks laenu tagatiseks kõlbama, kui näiteks Optiva Panga aktsia meile selleks sobib,» ütles Isotamm. Praegu pangad oma aktsiate tagatisel laenu anda ei või.
    Isotamme sõnul on tehtud ettepanek ka seadusesätte muutmiseks, mis keelab anda laenu üle 1% panga aktsiate omanikele. «Hansapanga puhul on sellised aktsionärid Swedbank, Merita, EBRD ja Eesti Pank,» tõi Isotamm näite. Praegu keelab seadus Hansapangal osta Merita või EBRD võlakirju. Isotamme sõnul võiks keeldu mitte kohaldada taoliste rahvusvaheliste krediidireitingutega tunnustatud aktsionäride suhtes, kusjuures seadus määraks aktsionäridele antava laenu ülempiiri.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.