Lasse Lehis • 14 november 1999

Maksuvabastus?

Ekslik on väita, nagu kaotaks uus tulumaksuseadus tulumaksu või vabastaks kedagi tulumaksust. Tegu on tulumaksu objekti ümberkujundamisega. Kui praegu võetakse tulumaksu äriühingu kasumilt ning seadus loetleb rea kulusid, mida ei lubata maksustatavast tulust maha arvata, siis eelnõu järgi võetakse maksu ainult teatud kuludelt ja väljamaksetelt. Maksuvabaks jääb ainult see osa äriühingu kasumist, mida kasutatakse jätkuvalt ettevõtluses ja mida ei jagata äriühingust välja.

Residendist juriidilised isikud ja püsivat tegevuskohta omavad mitteresidendid ei maksa eelnõu kohaselt tulumaksu üheltki tululiigilt, vaid ainult eelnõu 10. peatükis loetletud maksuobjektidelt (erisoodustused, kingitused, dividendid, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed, kahjum mitteamortiseeritava põhivara ning finantsinvesteeringute müügist). Ainult ettevõtluse tulu vabastamine oleks tekitanud terve rea ületamatuid probleeme tululiikide piiritlemisel (nt intressid, autoritasud, kasu vara müügist). Üldlevinud arusaama järgi on äriühingu puhul kõik tululiigid käsitletavad ettevõtlustuluna.

Uus tulumaksu arvestamise kord kehtib kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute, ka mittetulundusühingute, sihtasutuste, ühistute, usuorganisatsioonide suhtes. Kuigi viimastel on ettevõtlus kõrvaltegevus või puudub üldse, on vajalik tagada kolmandatele isikutele tehtavate soodustuste ja väljamaksete ühetaoline maksustamine. Seepärast on kõigil juriidilistel isikutel ühesugune maksukohustus.

N-ö tagurpidi keeratud maksuobjekt pole Eestis tundmatu. Praegune erisoodustuste ja dividendide maksustamine on sarnane eelnõus pakutava korraga -- ka siin on maksuobjekt mitte tulu, vaid kulu ning maksustamisperiood on erinevalt muudest juhtudest kalendrikuu. Eelnõu kohaselt on maksumäär 26/74. See on tuletatud praegusest 26protsendilisest maksumäärast. Kui maksuobjekt on tulu, kuulub makstav tulumaks tulu hulka ning tulu vähendatakse tulumaksu võrra. Kuna eelnõu kohaselt on maksuobjekt kulu, siis tuleb tulumaks sellele juurde lisada, kokkuvõttes on ka makstav tulumaks osa jaotatavast kasumist või tehtavatest erisoodustustest.

Sisuliselt sätestab uus seadus kaks iseseisvat maksu, millel on vaid ühine nimi. Füüsilised isikud ning mitteresidendid maksavad endiselt tulumaksu teenitud tuludelt, kusjuures enamikul juhtudel toimub tulumaksu tasumine kinnipidamise teel. Residendist juriidilised isikud maksavad tulumaksu jaotatud kasumilt ja erisoodustustelt. Seaduse üldosas toodud definitsioon ning põhimõtted kehtivad mõlema maksu osas. Küll aga tasub silmas pidada, et eelnõu § 12--48 ei kehti residendist juriidiliste isikute suhtes ning vastupidi, § 48--55 ei kehti maksumaksjate suhtes, kes maksavad tulumaksu tulult.

Muutub tulumaksu arvestus ja deklareerimine. Praegu on maksustamisperiood kalendriaasta ning tulumaksu arvutamisel lähtutakse raamatupidamise aastaaruandest, tulevikus hakatakse tulumaksu deklareerima iga kuu -- samuti nagu füüsilistelt isikutelt kinnipeetud tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Kavas on ühendada uue tulumaksu deklaratsioon FTSD vormiga, erinevate tulumaksuarvutuste jaoks tehakse deklaratsiooni lisalehed.

Eelnõu järgi maksustatakse üldreeglina vaid väljamakseid ja soodustusi, mida residendist äriühing teeb füüsilisele isikule või mitteresidendile. Juriidiliste isikute omavahelised tehingud on maksustatud harvadel erandjuhtudel. Juriidiliste isikute omavaheliste tehingute maksustamine tooks endaga topeltmaksustamise juhul, kui kasumieraldise saaja omakorda oma kasumit jaotama hakkab.

Eelnõu kõrvaldab praeguse ebaõiglase olukorra, kus tulumaksusoodustused laienevad vaid teatud piirkonnas ning ainult põhivarasse tehtud investeeringutele. Eelnõu kohtleb ses osas kõiki investoreid ühetaoliselt, sest tulumaksust jääb vabaks kogu ettevõtlusesse akumuleeritud kasum, olenemata, kas selle raha eest soetatakse põhivara või käibevara, suurendatakse personali või kiirendatakse rahavooge.

Uue tulumaksuseaduse vastuvõtmine on vajalik ka seetõttu, et praegu kehtiv seadus on oma vormilt ja sisult ajast maha jäänud. Arvukate muudatuste tulemusena on kehtiv redaktsioon kaotanud suurema osa seaduse algsest mõttest ja sisust. Eri aegadel lisatud muudatused on sõnastatud erinevalt ning tekitavad vääritimõistmisi.

Hetkel kuum