• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,59%39 576,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,59%39 576,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 17.11.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tulumaksureformi eetika ja ökonoomika

Üks kõige käibivamaid, kuid samas üksnes osaliselt õigeid väiteid maksude paratamatusest on see, et maksude maksmine on hind, mis tuleb maksta õiguse eest elada tsiviliseeritud ühiskonnas ja demokraatlikus riigis. Ent selle suure tõe tähendus on pigem abstraktne, üldistav ja kujundlik, kui ühte või teist maksusüsteemiga seotud probleemi lahendav.
Võtame alustuseks väite, nagu oleks ettevõtete tulumaksu kaotamine vastuolus põhimõttega, et sel, kes makse ei maksa, poliitilisi õigusi ei ole. Ja vastupidi. Kuid väga paljudes riikides maksavad legaalselt neis elavad välismaalased küll makse, kuid ei osale ei kohalikel ega üleriigilistel valimistel.
Seos maksumaksmise ja poliitiliste õigustega (ja erinevus feodaalkoormistest) pole mitte niivõrd fiskaalne, kuivõrd eetilis-poliitiline. Sellest hakati rääkima alles parlamentide retoorikas ja selle kirjutas lahti USA president Thomas Jefferson 19. sajandi alguses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Niisiis, majandusliku võimu ja poliitilise vastutuse seos on moraalne, eetiline, aga mitte maksunduslik. Carnegie terasetööstused ja Tretjakovi ärid olnuksid kapitalidena sedasama väärt, mis nad olid, olenemata sellest, kui heategevad olid nende omanikud.
Kui tulla tagasi ettevõtete tulumaksu juurde, siis tõepoolest -- juriidilised isikud valimas ei käi. Kuid rangelt võttes ei maksa ju nad ka makse ega oma omandit. Kas pole siiski nii, et maks, mis ettevõtetele kehtestatakse, kirjutatakse nende bilansis hinnakomponendiks ja selle maksab majandusliku keti viimase lüli (st kassiiri) juures kinni ikkagi tarbija ehk lõppostja?
Miks uskuda ettevõtetest sellist ennenägematut heategevuslikku kirge ja arvata, et nad selle, mis riik neilt võtnud on, ostjalt tagasi võtmata jätavad? Seda enam, et võimalus selleks on enam kui olemas.
Omaette teema on see, et ettevõtte tulumaksu korjamine on suhteliselt raske tegevus. Ta nõuab head raamatupidamislikku koolitust ja valmisolekut kahekordseks ohvriks: riigiteenistuja-raamatupidaja saab kindlalt vähem palka kui tema edukas ametivend firmas. Tulu on ka lihtsam ära peita, kui üles leida.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele