Hansa- ja Ühispanga omanikud lähenevad

Swedbanki juhatuse esimees Göran Collert ütles eile Rootsi majanduslehele Dagens Industri, et näeb pangandussektoris võimalust veel mitmeks suuremaks ühinemiseks. Eelkõige pidas ta silmas Swedbanki ja SE Bankeni (SEB) ühinemist. «See oleks väga huvitav lahendus,» ütles ta.

Ajendiks tõi Collert pankade pidurdunud kasumikasvu, mistõttu konsolideerumine peab jätkuma.

Swedbank tegutseb Rootsis FöreningsSparbankeni (FSB) nime all.

SEB juhatuse esimees Jacob Wallenberg ja tegevdirektor Lars Thunell teatasid Dagens Industrile, et ei soovi Göran Collerti arvamusavaldust kommenteerida.

Eesti suuremate pankade omanike ühinemine pankade klientidele kohe midagi tõsist kaasa ei too. Toiduaineid tootva ASi Ösel juhatuse esimees Olari Taal ütles, et laias laastus muutuvad meie pangad ühinemiste kaudu üha kindlamaks ja stabiilsemaks. Samas tunnistas ta, et kui pole konkurentsi, siis pole ka arengut.

Taali hinnangul avanevad Hansa- ja Ühispanga võimaliku liitumise puhul uued võimalused Optiva Pangal.

Maaklerite hinnangul sellel uudisel kohest mõju meie pankade aktsiate hindadele börsil ei ole. Küll võib see sundida spekuleerima FSB ja SEBi aktsiatega.

Investeerimispanga Hansa Investments peaanalüütik Toomas Reisenbuk ütles eile, et ta ei näe mõju Eesti pangandussektori aktsiatele, sest praegu on tegemist veel täieliku spekulatsiooniga.

Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt ütles eile kahe Rootsi panga liitumist kommenteerides, et tema teada veel ühinemisläbirääkimisi ei toimu. Sellegipoolest ei välistanud Neivelt sellist võimalust, sest Rootsis on juba pikemat aega liikunud jutud kahe panga võimalikust liitumisest. Väidetakse, et neli suurt panka on Rootsi turu jaoks liiga palju ja kõige enam võidaksid ühinemisest FSB ning SEB.

Ühispanga asepresident Janek Mäggi pidas kahe Rootsi panga ühinemist loogiliseks, sest maailma pangaturul liitub üha enam panku ja pisematel pankadel jääb turg paratamatult kitsaks. Tema sõnul iseloomustab praegust pangandust olukord, kus tulud ei kasva ja kulud ei vähene. Ainus võimalus sellest olukorrast väljatulekuks on ühinemine.

Pangandusallikate väitel võivad Hansa- ja Ühispank ühise omaniku käe all liita mõne oma tugiüksuse nagu infotehnoloogia ja marketing ning jätkata tegevust eri kaubamärkide all. Suure tõenäosusega jääb ilma tööta suur hulk pangandustöötajaid.

Sama tõenäoline on, et Eesti Pank ja konkurentsiamet ei lubaks ühel pangandushiiglasel tekkida ning Rootsi omanik müüb kas Hansa- või Ühispanga maha. «Hansa- ja Ühispanga ühinemise tõenäosus on 0,0%,» ütles Hansapanga juht Indrek Neivelt. Tema väitel on nii Ühis- kui ka Hansapank hea turuosaga korralikud pangad, mis peaks kiiresti leidma ostja.

Võimalikud laienejad on Eesti turul peale FSB ja SEB on Rootsi suurim pank Svenska Handelsbanken ning Soome-Rootsi taustaga MeritaNordbanken. Praegu on Eesti turul müügis ka Optiva Pank, kuhu Eesti Pank investeeris poolteist aastat tagasi 250 miljonit krooni.

Eesti Panga direktor Valdur Laid ütles eile, et lühikeses perspektiivis ta ei usu, et Eestis Rootsi pankade ühinemise tõttu midagi toimuma hakkab. «Reeglina tulevad aga sääraste puhul ülevaatamisele firmade suurosalused teistes ettevõtetes, sh välismaal,» lisas ta.

Alates möödunud esmapäevast on FSB ja SEB aktsiate hinnad Stockholmi börsil tõusnud vastavalt 9% ja 15%. Eile mõlemate aktsiate hinnad veidi kukkusid.

FöreningsSparbanken hoiab 6 mln kliendi ja ulatusliku kontorite võrguga raudses haardes Rootsi erakliente. SEB on tugev varahalduse ja suurettevõtete sektoris. Uue panga bilansimaht ulatuks umbes 1800 miljardile Rootsi kroonile. Pangal oleks 22 000 töötajat ning 1500 kontorit.

Oktoobri alguses tagandati FöreningsSparbankeni tegevjuht Reinhold Geijer. Asendaja määratakse tuleval aastal aktsionäride koosolekul. Mõnel hinnangul peaks enne seda toimuma üks suurem struktuurimuudatus.