Rapsikasvatus muutub järjest riskantsemaks, kuid loobuda sellest ei saa

Saates “Kasvupinnas” räägivad Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ja põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk, miks ei saa tänapäeva taimekasvatuses enam töötada vanade võtetega ning miks rapsikasvatus nõuab senisest täpsemat agronoomiat.

“Kui sa annad taimele toitu õigel ajal ja õiges koguses, siis ta on tugevam ja vastupidavam,” ütleb Tiiu Annuk saates. Tema sõnul mõjutavad kliimamuutused üha enam nii haiguste levikut kui ka taimekaitse ajastamist ning Eestis on tegelik haiguspilt sageli oluliselt keerulisem, kui esmapilgul paistab.

Saates räägitakse, kuidas taliviljad tänavuse talve üle elasid, millist mõju on põud eri piirkondades juba avaldanud ning kus on olukord kõige keerulisem. Pikemalt tuleb juttu ka rapsikasvatusest, mille kõrge saagipotentsiaal käib käsikäes järjest suuremate riskidega – edu sõltub üha rohkem õigesti valitud külviajast, sordist ja haigustõrjest.

“Taliraps annab endiselt tonn kuni kaks rohkem saaki kui suviraps, aga kõike peab tegema õigel ajal,” märgib Margus Ameerikas. Tema sõnul on osa põllumehi varasematel headel aastatel muutunud liiga julgeks ning see on toonud kaasa suuremaid talvekahjustusi ja ebaõnnestumisi.

Juttu tuleb ka glüfosaadi ümber käivast debatist, kündmise vähenemisest ning sellest, miks paljud tootjad on läinud üle mitte-künnipõhisele harimisele. Annuki sõnul ei mõista paljud glüfosaadi kritiseerijad, et alternatiivsed vahendid võivad olla oluliselt suurema ohuklassiga.

Lisaks räägitakse väetiseturu muutustest, kallinenud sisenditest ning täppisviljeluse järjest suuremast rollist. Saatekülaliste sõnul ei taha põllumehed enam ühtegi kilo väetist üle anda ning otsuseid tehakse järjest enam satelliidipiltide ja andmepõhiste lahenduste järgi.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.