Lasse Lehis • 18 november 1999

Ettevõtet ja FIEd ei saa samastada

Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) maksavad tulumaksuseaduse eelnõu kohaselt endiselt tulumaksu ettevõtlustulult, millest arvatakse maha ettevõtlusega seotud kulud.

Selleks, et ka nende puhul oleks tagatud investeeritud kasumi maksuvabastus, lubatakse eelnõus kõikidel füüsilistel isikutel pidada tulude ja kulude arvestust kassapõhiselt. See annab võimaluse kogu soetatud põhi- ja käibevara kohe ettevõtlustulust maha arvata.

Põhjus, miks FIEde suhtes säilitatakse praegune kord, seisneb eelkõige selles, et pole võimalik maksustada füüsilist isikut samade printsiipide kohaselt, mida eelnõu näeb ette juriidilistele isikutele. Viimaste puhul on võimalik asendada kasumi maksustamine kulude või väljamaksete maksustamisega ainult sel põhjusel, et kõik juriidilise isiku majandusoperatsioonid kirjendatakse raamatupidamises ning igal majandusoperatsioonil on alati teine pool -- mõni füüsiline või juriidiline isik.

FIE kasum kuulub talle endale ning sellise kasumi jaotamisel ei toimu täiendavaid majandusoperatsioone. Juriidiliselt ei saa eksisteerida selliseid nähtusi, nagu iseendale erisoodustuse tegemine, dividendi maksmine või iseendaga lepingute sõlmimine.

Kassapõhise arvestusprintsiibi korral on tulude ja kulude arvestus ainus viis, kuidas eristada ettevõtluses kasutatavat ja mittekasutatavat kasumiosa.

FIE ei ole kohustatud pidama raamatupidamist oma eratarbimise kohta. Sellist kohustust ei saagi talle panna, sest see rikub eraelu puutumatust ja on põhiseaduse vastane. Juriidilisel isikul ei ole eraelu ja tema puhul saab rakendada arvepidamise reegleid, mis ei ole füüsilise isiku puhul kohaldatavad.

Tuleb silmas pidada, et füüsilise isiku puhul on peale ettevõtluse olemas veel hulk muid tuluallikaid: palgatulu, kasu vara võõrandamisest, intressitulu jne. Tululiikide omavaheline piiritlemine on paljuski kokkuleppe küsimus. Kui vabastada üks tululiik maksust või kehtestada ainult ühe tululiigi suhtes erandlik maksustamiskord, tekib ebavõrdsus erinevate füüsiliste isikute vahel, mis pole millegagi põhjendatud. Ühe tululiigi maksust vabastamine muudaks kogu füüsiliste isikute tulumaksu ning samuti sotsiaalmaksu administreerimise kontrollimatuks ning võimaldaks massilist maksust kõrvalehoidmist.

Põhiseadusest tulenev võrdse kohtlemise põhimõte peab silmas seda, et võrreldavates olukordades olevaid isikuid tuleb kohelda võrdselt. Juriidiline ja füüsiline isik ei saa olla võrreldavates olukordades, sest juriidiline isik on abstraktsioon. Hulk põhiõigusi ja -kohustusi on lahutamatult seotud inimesega ning neid ei saa laiendada juriidilisele isikule (nt valimisõigus, kaitseväekohustus, sotsiaalkindlustus).

Kehtivas ja uues tulumaksuseaduses on terve rida mahaarvamisi, soodustusi ja vabastusi, mis laienevad vaid füüsilistele isikutele.

Kui FIE maksustada juriidilise isiku kohta käivate sätete alusel, muutub enamiku soodustuste kasutamine võimatuks.

Näiteks intresside, pensionide, stipendiumide, kindlustushüvitiste jne maksuvabastus, 9600kroonine maksuvaba aastatulu, eluasemelaenu ja koolituskulude mahaarvamise õigus, täiendav 45 000kroonine soodustus talupidajale, abikaasade ühise deklareerimise võimalus, välismaal makstud tulumaksu mahaarvamise võimalus, väärtpaberikahjude edasikandmise õigus jne.

Kokkuvõtteks: FIE suhtes on võimatu rakendada eelnõus juriidiliste isikute maksustamist puudutavaid sätteid -- sellega kaasneksid üle jõu käivad kohustused, tekiks ebavõrdsus füüsiliste isikute vahel, võimalus tulumaksust mööda hiilida. Formaalne võrdsus osutub fiktsiooniks ning tekitab ainult uut ebaõiglust.

Kui füüsiline isik tahab teha investeeringuid ja leiab, et juriidilise isiku maksurezhiim on soodsam, on tal alati võimalus asutada äriühing, mis maksab tulumaksu dividendide väljamaksmisel. Kui ta tegeleb ettevõtlusega oma nimel, maksustatakse tema ettevõtluse puhastulu samaväärselt dividendiga.

Hetkel kuum