Meelis Atonen • 22. november 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Mootorsõidukimaks tekitab nõutust

Äripäev on avameelne: «Reformierakonna kavatsus kaotada uuest aastast ettevõtte tulumaks õnnestub vaid juhul, kui Isamaaliit saab nõusoleku üleriigilise mootorsõidukimaksu kehtestamiseks». Kõrvaltvaatajale tundub see eheda lehmakauplemisena, asjassepühendatule rusikatega vehkimisena pärast kaklust.

Eesti riigi arengusuunad järgnevaks neljaks aastaks otsustati märtsis, kui allkirjastati kolmikliidu koalitsioonileping. Kokkuleppe sõlmimiseni vaieldi erakondade erinevate seisukohtade ning võimaliku konsensuse üle, kuni jõuti leppele.

Iga osapool alla pidi neelama ebameeldivaid sätteid, ent erakonnad said dokumenti ka omad präänikud, kindlasti oli persoone, kelle isiklikud soovid piisavalt rahuldamist ei leidnud. Ju pidid kompromissiga rahule jääma kõik parlamendi enamuse liikmed, kes igaüks leppele allkirja andsid.

Seda üllatavam, et täna üritatakse vaidlustada üksikuid koalitsioonileppe punkte läbiarutamata uute ideedega. Ettevõtte tulumaksuvabastus tulnuks selle oponentidel koalitsioonist vaidlustada märtsis, mitte täna, kui eelnõu juba menetluses ning paljud ettevõtjad, uskudes kolmikliitu, on sellega arvestanud.

Isamaaliitlaste väljakäidud riiklik mootorsõidukimaks tekitab nõutust. Pealegi pole tulumaksureform ning riiklik mootorsõidukimaks üksteisest otseselt sõltuvad. Tegelikult ei suurendaks planeeritud riiklik mootorsõidukimaks sugugi 2000. aasta riigieelarve tulusid, sest toob kokku vaid 100 miljonit krooni uut tulu, kuna Tallinnas ja Alajõe vallas maks juba kehtib ja riigil tuleb neile tekkiv puudujääk kompenseerida. Kõige üllatavam on, et koos lubadusega kehtestada mootorsõidukimaks on see raha juba kohalikele omavalitsustele ka ära lubatud täiendavateks investeeringuteks.

Samal ajal on mitu aastat vanas eelnõus kogu raha ette nähtud kohalike teede korrashoiuks. Jääb arusaamatuks, kuidas vähendaks uus riiklik maks sel juhul riigieelarve pingestuvat tulude poolt, nagu usub Kalle Jürgenson. On teada, et omavalitsuste esindajate sõnul on peaminister neile riikliku mootorsõidukimaksu arvel lisainvesteeringud juba lubanud. Oskan küll vaid ühte soovitada: vähem katteta lubadusi.

Mootorsõidukimaks Eestis juba eksisteerib, tõsi, kohaliku maksuna. Kui kohalikud omavalitsused soovivad rohkem investeerida, on selle maksu kehtestamisega lisaraha saamine võimalik. Enamik omavalitsusi ei ole maksu kehtestanud. Tegu on targa poliitilise ettevaatlikkusega. Kui riik selle ebapopulaarse otsuse vastu võtab, jääb ju kohalikule liidrile mugav variant: kritiseerida rumalat riigivõimu, kes uue maksu kehtestas ja sellesama maksu laekumiste arvel tegija ja investeerijana plusspunkte teenida.

Koalitsioonilepingus ei seisa ühegi uue maksu kehtestamist, selgelt võib sealt välja lugeda maksukoormuse vähenemise. Loodan, et koalitsioonileping on kõigile osapooltele kehtiv dokument, selle alusel seisab valitsuskoalitsioonil ees hulk uusi ülesandeid, mille lahendamisele ei tohi saatuslikuks saada uisapäisa antud lubadused.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt