• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas teie ettevõttele tuleb lõppev aasta eelmisest parem?

    Pärnu Sadamale lõppev aasta võrreldes eelmisega halvem küll ei ole. Ma ei näe ühtegi põhjust, mis võiks meie olukorda kehvemaks muuta. Ma ei saa öelda, et tegemist oli kerge aastaga, aga kindlasti ei tule käesolev aasta võrreldes möödunud aastaga raskem. Ma ei oska anda hinnangut kogu majandussektorile, aga meie firmal läheb hästi.
    Kui küsite, kas praegu on õige aeg vabastada ettevõtete investeeringud tulumaksust, siis väljaspool Tallinna asuvate firmade puhul on juba praegu nii. Selline võimalus on meil olnud juba mitu aastat. Kuna Pärnu Sadam on kogu kasumi reinvesteerinud, siis ei ole selle võimaluse kasutamine olnud meie jaoks probleem. Pärnu Sadama jaoks on sellest tulumaksuvabastusest olnud kasu ja ma arvan, et see on hea, kui tulumaksuvabastus laieneb uuest aastast ka Tallinna ettevõtetele. On ju vägagi hea, kui on võimalik rohkem investeerida. Ma usun, et see ka nii saab olema, sest lubadus vabastada investeeringud alates järgmisest aastast tulumaksust on kirjutatud sisse koalitsioonilepingusse.
    Kindlasti tuleb lõppev aasta halvem. Kasumi pool meil võib-olla nii palju nõrgem ei tule, aga oleme kaotanud küllalt palju turuosas ja käibes.
    Üks põhjus on muidugi tugevas konkurentsis, kuid teine oluline põhjus on ikkagi veel see vohav salaviin. Ei olegi võimalik ju turuosa kasvatada, kui osa tegutseb turul illegaalselt. Selles mõttes on lõppev aasta meile väga ebasoodus.
    Oleme Eesti edukate ettevõtete tabelis figureerinud tänu sellele, et meil on puhaskasum olnud alati 20 miljoni krooni ringis. Ehk hoolimata käibe ja turuosa vähenemisest oleme omanikele raha teeninud ja kasumit saanud. Kasumit saame ka sellel aastal, aga kogu küsimus on selles, kuidas raha teenida. Kui käibed vähenevad ja see baas, millelt me praegu raha teenime, õheneb, siis võib tulevikus minna väga raskeks.
    Ma aga loodan, et riik võtab lõpuks midagi ette ja illegaalse kaubanduse osa hakkab vähenema ning Livikol tuleb järgmine aasta praegusest parem. Kui võrrelda Eestit teiste endiste liiduvabariikidega, siis on kange alkoholi aktsiisitase kõige kõrgem meil. Vahepeal oli aktsiis kõige kõrgem Leedus aga nad käesoleval aastal alandasid seda järsult ning legaalse alkoholi müük suurenes Leedus kuus korda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Kuidas Venemaa Ukrainas tehtu eest maksma panna
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.