Riik maksis Iisraelist relvade ostule 30 mln peale

Asjatundjate hinnangul ulatub Iisraeli riiklikule relvafirmale arvutusvea tõttu enam makstud summa 30 miljoni kroonini. Viga intressi arvutamisel tekkis, sest intressi arvutamise aluseks olnud USA dollari libori väärtus muutus ning TAAS ei võtnud selle langemist järgnevate maksete arvutamisel arvesse, ütles riigikontrolli peakontrolör Peeter Lätti.

Võlakirjade ostmise ajal Hoiupanka juhtinud Olari Taal nimetas eile relvatehingu lepingut keeruliseks ja arusaamatuks. «Mitte keegi, ka ükski riigiametnik ei saanud sellest aru,» sõnas Taal. «Mina selle üksikasju enam ei mäleta.»

Hansapanga juhatuse liige Erkki Raasuke ütles, et tema ei pea relvatehingu võlakirjade maksete peatamist õigeks, mis tähendaks riigi maksevõimetuse väljakuulutamist. «Hansapanga käes on Eesti Vabariigi diskonteeritud võlakohustused, mille suhtes on riik oma kohustused korrektselt täitnud,» ütles Raasuke. «Eesti riigi ja TAASi suhteid ei oska ma kommenteerida.»

Kaitseministeerium peab võlakirjade pealt maksma Hansapangale 1. veebruaril 2000 ligi 119 miljonit krooni.

Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko lausus, et ministeerium selgitab kuu aja jooksul välja riigikontrolli poolt avastatud vea põhjused ja ulatuse, mille alusel teeb ministeerium valitsusele ettepaneku edaspidisteks sammudeks. «Ma lükkan ümber BNSi väite, nagu taotleks ministeerium TAASi vastu kohtuprotsessi algatamist, sest kõik asjaolud pole selgunud,» lisas Mikko.

Relvatehingu võlakirjad sattusid Hansapanga kätte pärast Hoiupanga ühendamist. 1996. aastal sõlmis valitsus väärtpaberite keskdepositooriumi ja Hoiupangaga leppe võlakirjade toomiseks Eestisse.

Kaitseministeerium hakkas ligi 750 miljoni krooni suuruse relvaostu võlakirjade intresse tasuma TAASile 1996. aastal.

Relvade ostutehingu alusel 1993. aastal ostis kaitseministeerium Iisraelist granaadiheitjaid, tanki- ja õhutõrjekahureid, miinipildujaid, automaate, kuulipildujaid, snaiperpüsse, raadiojaamu ja jalaväelaste varustust. Mitmete relvade kvaliteedi suhtes on sõjandusasjatundjad kahtlust avaldanud.

Riigikontroll tuvastas intressivea eelmisel kuul, kontrollides kaitseministeeriumi varustuse, inventari ja materjalide soetamise seaduslikkust.