Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas vähendada ümbrikupalkade maksmist?

    Teravik tuleb suunata sinna, kus maksuvaba raha tekib. Kui teie peaksite firmat, siis maksaksite ümbrikupalka, kui teil oleks piisavalt maksuvaba raha. See ei ole minu arvamus, vaid tegelikkus. Ümbrikupalgad liiguvad seal, kus liigub suurtes summades maksuvaba raha. See ei ole omane Eestile, vaid igale riigile. Näiteks Soomes on võimalik mõnes väiksemas majutusasutuses saada teenuse hind alla, kui sa ei võta t?ekki. See on kasulik nii kliendile kui ka teenuse osutajale.
    Kui elimineerida maksuvaba raha või muuta selle tekkimine niivõrd kalliks, et seda ei ole enam kasulik ümbrikku panna ja töötajale anda, siis ümbrikupalkade osatähtsus hakkab vähenema.
    Kui Äripäev saab teada ümbrikupalka maksvad firmad ja need lehes ära trükib, on kasutegur väike, sest ei tegeleta põhjustega. Ümbrikupalga maksmise vihjeid annavad töötajad, kes on tööandja peale vihased. Nad võivad teha seda isegi siis, kui ümbrikupalka saanud ei ole.
    Praegu on majanduslik olukord nii raske, et firma elus hoidmiseks maksavad paljud omanikud töötajatele ümbrikupalka. Mis on kasulikum, kas see, et ta maksab ümbrikupalka või laseb firma põhja?
    Ma ei kiida ümbrikupalkade maksmist heaks, aga osa firmasid võib oma tegu nii õigustada, ja arvan, et see ei ole lihtsalt otsitud vabandus, sest rahva ostujõud on praegu tõesti madal. Kui väikefirma areneb ja kasvab, siis hakkab ta tulevikus korralikult makse maksma. Kui firma on suur, siis ei jätku omanikul igale poole silmi ning arvepidamine peab olema hästi korraldatud, et ei oleks võimalik enam ümbrikupalka maksta. Vastasel juhul kaob kontroll firma üle ja töötajad varastavad su paljaks.
    Aga kui on väike perepood, siis on loomulik, et nad ei maksa kõiki makse.
    Ümbrikupalga maksmise lõpetamisele hakkab survet avaldama tulevikus makstava pensioni sidumine ametliku palgaga. On selge, et ümbrikupalka vastu võttes läheb töövõtja suurele riskile, aga ega inimene ei mõtle perspektiivitundega. Kui ta saab täna 2000 krooni asemel 3000 puhtalt kätte, siis on ta nõus ümbrikupalka vastu võtma. Seni on kõik hea, kuni tekivad konfliktid ja tugevamaks osutub tööandja, sest raha on tema käes.
    Teatud riskid on ka tööandjale. Kui raamatupidamine ja kassaarvestus pole korras, siis võib kassapidaja enne tööandja õhtust saabumist ise kassa üle lugeda.
    Tõhus rohi on kaudne kontroll, aga seda ei suudeta Eestis rakendada. Teine võimalus, mida samuti ei suudeta Eestis rakendada, on kaudne vaatlus. Teatud ajavahemikul vaadeldakse, kui palju kundesid käib, palju nad tarbivad ja tehakse selle kohta aktid ja protokollid, mida siis võrreldakse selle ettevõtte kassaandmetega.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.