Kuidas vähendada ümbrikupalkade maksmist?

Teravik tuleb suunata sinna, kus maksuvaba raha tekib. Kui teie peaksite firmat, siis maksaksite ümbrikupalka, kui teil oleks piisavalt maksuvaba raha. See ei ole minu arvamus, vaid tegelikkus. Ümbrikupalgad liiguvad seal, kus liigub suurtes summades maksuvaba raha. See ei ole omane Eestile, vaid igale riigile. Näiteks Soomes on võimalik mõnes väiksemas majutusasutuses saada teenuse hind alla, kui sa ei võta t?ekki. See on kasulik nii kliendile kui ka teenuse osutajale.

Kui elimineerida maksuvaba raha või muuta selle tekkimine niivõrd kalliks, et seda ei ole enam kasulik ümbrikku panna ja töötajale anda, siis ümbrikupalkade osatähtsus hakkab vähenema.

Kui Äripäev saab teada ümbrikupalka maksvad firmad ja need lehes ära trükib, on kasutegur väike, sest ei tegeleta põhjustega. Ümbrikupalga maksmise vihjeid annavad töötajad, kes on tööandja peale vihased. Nad võivad teha seda isegi siis, kui ümbrikupalka saanud ei ole.

Praegu on majanduslik olukord nii raske, et firma elus hoidmiseks maksavad paljud omanikud töötajatele ümbrikupalka. Mis on kasulikum, kas see, et ta maksab ümbrikupalka või laseb firma põhja?

Ma ei kiida ümbrikupalkade maksmist heaks, aga osa firmasid võib oma tegu nii õigustada, ja arvan, et see ei ole lihtsalt otsitud vabandus, sest rahva ostujõud on praegu tõesti madal. Kui väikefirma areneb ja kasvab, siis hakkab ta tulevikus korralikult makse maksma. Kui firma on suur, siis ei jätku omanikul igale poole silmi ning arvepidamine peab olema hästi korraldatud, et ei oleks võimalik enam ümbrikupalka maksta. Vastasel juhul kaob kontroll firma üle ja töötajad varastavad su paljaks.

Aga kui on väike perepood, siis on loomulik, et nad ei maksa kõiki makse.

Ümbrikupalga maksmise lõpetamisele hakkab survet avaldama tulevikus makstava pensioni sidumine ametliku palgaga. On selge, et ümbrikupalka vastu võttes läheb töövõtja suurele riskile, aga ega inimene ei mõtle perspektiivitundega. Kui ta saab täna 2000 krooni asemel 3000 puhtalt kätte, siis on ta nõus ümbrikupalka vastu võtma. Seni on kõik hea, kuni tekivad konfliktid ja tugevamaks osutub tööandja, sest raha on tema käes.

Teatud riskid on ka tööandjale. Kui raamatupidamine ja kassaarvestus pole korras, siis võib kassapidaja enne tööandja õhtust saabumist ise kassa üle lugeda.

Tõhus rohi on kaudne kontroll, aga seda ei suudeta Eestis rakendada. Teine võimalus, mida samuti ei suudeta Eestis rakendada, on kaudne vaatlus. Teatud ajavahemikul vaadeldakse, kui palju kundesid käib, palju nad tarbivad ja tehakse selle kohta aktid ja protokollid, mida siis võrreldakse selle ettevõtte kassaandmetega.