Eelmisel aastal kolmveerandi ulatuses välisseltside kätte läinud Eesti kindlustusturul on spetsialistide sõnul oodata muudatusi ka sel aastal.
Tänavu peab lõpule jõudma Leks Kindlustuse ja BICO Kindlustuse ühinemine, suuremad küsimärgid ripuvad aga Nordika ja Salva kindlustuse kohal.
Nordika probleemiks on likviidsete varade puudumine. Enamus seltsi investeeringutest on paigutatud tütarettevõtete aktsiatesse, neile antud hüpoteeklaenudesse ja võlakirjadesse.
'Praegu nad seisavad püsti, kuid kui nad teevad kasvõi ühe olulise vea, on nad omadega soos,' kommenteeris Nordika olukorda kindlustusinspektsiooni direktor Ellen Ridaste. Selleks aastaks tehtud uus edasikindlustusleping vähendab Ridaste sõnul Nordika edasikindlustuse osakaalu, mistõttu nõutavate reservide osakaal suureneb.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka Suprema analüütik Paavo Põld tunnistas, et pärast Nordika omanikfirma Hodgon Martini juhi surma ei pruugi seltsil sealt edaspidi raha saamine eriti lihtne olla. Praegu on juhi kaotanud fondi investeeringud peatatud. Põld märkis, et Nordika investeeringute kiire reservidele sobivaks muutmine on väga raske.
'Läbirääkimised käivad ning aasta 2000 lõpuks on ka meil uus välismaine suuromanik,' lausus Nordika juhataja Tiit Arge.
Möödunud aasta lõpus maksuvaba firma enda omanikuks saanud Salva tugevuseks peavad kindlustusspetsialistid head juhtkonda ja ärikultuuri, kuid miinuseks halba mainet just segaste omanikesuhete tõttu. Samuti on Salval vaja leida lisainvesteeringuid, sest aktsiakapital vajab suurendamist.
Salva finantsdirektor Andres Lõhmus tunnistas, et sellel aastal võib seltsi aktsiate vähemusosalus taas muutuda, kuigi sellele vastu eriti huvi ei tunta. Salva suuromaniku Tiit Pahapilli osaluse vähendamist pidas Lõhmus ebatõenäoliseks. Aktsiakapitali suurendamist Lõhmuse sõnul Salval otseselt vaja ei ole, sest kõik normatiivid on tema sõnul täidetud.