Eestlaste enesehinnang on väga kõrge

Meie, eestlased, oleme enda meelest kõigil elualadel kui mitte just maailma parimad, siis Baltimaade parimad igal juhul. Teised meist nii ei arva. Näiteks soomlaste meelest (vt Rakentaja, 17.11.1999) on Eesti küll Baltimaade hulgas põhiliste makromajanduslike näitajate poolest tõesti teistest ees, kuid jääb maha Lätist ja kohati ka Leedust majanduse arengutempo ja stabiilsuse poolest. Peamised etteheited tulevad aga töökeskkonna vallast.

Töökeskkond on kolmes Balti riigis vägagi erinev. Kuigi nad taasiseseisvusid samaaegselt, olid need erinevused kätketud juba stardipositsioonidesse. 1990. aastate areng on üksteisest distantseerumist ses vallas vaid suurendanud.

Lätlaste töökeskkond ja majandusarengu ootused on naabritega võrreldes selgelt soodsamad. Erinevalt koopakapitalismis rabelevatest eestlastest ja ka leedulastest tegutsevad Lätis elujõulised ametiühingud. Nagu näitavad uurimused, on Läti töötajatel suuremad võimalused ettevõtte juhtimisel oma sõna sekka öelda. Eestlased ja leedulased peavad oma sõnad alla neelama, kui ei taha tänavale lennata.

Samas aga märgitakse lätlaste kõige pikemat töönädalat ja rohket ületunnitööd. Töörütm tundub juba pooltele küsitletutest üle jõu käivat. Üldiselt on Läti töötajad veendunud, et uusi töökohti on piisavalt.

Eestis on Baltimaade kõrgeim palgatase, kuid töösuhete kujunemisel on orienteeritud kõige algelisemale turumajanduse mudelile. Tulemuseks on muu hulgas meeste ja naiste palgataseme suur erinevus esimeste kasuks. Naiste keskmine palk jääb meeste omale alla rohkem kui kolmandiku võrra.

Kui aga meenutada vägevaid Läti ametiühinguid ja vaagida Eesti tööinimese võimalusi ühiskonnas sõna sekka öelda, siis Soome uurijad täheldavad siin selget tendentsi ? mida parempoolsemaks läheb valitsus, seda vaiksemaks jäävad töötajad ja ametiühingud. Kolme viimase aasta jooksul on ametiühingutesse kuuluvate palgatöötajate osakaal Eestis langenud ligi poole võrra ehk 21 protsendilt 12 protsendile.

Suurimaid töökeskkonnaga seotud probleeme elab läbi Leedu. Leedulaste prognoosid tööhõivele ja majandusarengule on ka kõige pessimistlikumad (võib-olla kõige realistlikumad?).

Eesti ja Lätiga võrreldes tuleb leedulastel sagedamini leppida vallandamisähvarduste ja palgapäevade edasilükkamisega. Samas ei ole Leedus väga suuri erinevusi riigi erinevate piirkondade ja ettevõtete töökeskkonnas (palkades, tööoludes jms). Ühiskonna sotsiaalne struktuur on Baltimaade homogeenseim. Töönädala tavaline pikkus püsib 40 tunni piires ja tulude jaotus on suhteliselt ühetasane. Baltimaade töökeskkonna arengut pidurdab kriisis vaevlev Venemaa.

Põhijäreldus: nii Eestis, Lätis kui ka Leedus tunnevad töötajad end uutel töökohtadel vanadega võrreldes selgesti paremini.