• OMX Baltic0,26%269,96
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,5%1 709,09
  • OMX Vilnius0,41%1 032,89
  • S&P 5000,71%5 792,04
  • DOW 301,03%42 512
  • Nasdaq 0,6%18 291,62
  • FTSE 1000,65%8 243,74
  • Nikkei 2250,37%39 423,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,15
  • OMX Baltic0,26%269,96
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,5%1 709,09
  • OMX Vilnius0,41%1 032,89
  • S&P 5000,71%5 792,04
  • DOW 301,03%42 512
  • Nasdaq 0,6%18 291,62
  • FTSE 1000,65%8 243,74
  • Nikkei 2250,37%39 423,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,15
  • 24.01.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Prodi: varajane üleminek eurole Eestis on võimatu

«Me ei saa teha ühtegi formaalset muudatust Euroopa Liidu lepingut muutmata,» ütles Romano Prodi uudisteagentuuri Reuters teatel. «Intellektuaalsel tasandil võib öelda palju asju, kuid minu vastus on, et see pole võimalik.»
Ka mulluses laienemisraportis hoiatas Euroopa Komisjon kõiki kandidaatriike varajase euro kasutuselevõtu eest.
Euroopa Liidu (EL) reeglite järgi peab iga riik ühisraha kasutuselevõtu eel olema Euroopa Liidu liige ja kaks aastat ka vahetuskursi mehhanismi (ERM) liige.
Laar tunnistas ka ise, et Eestil on veel üht-teist teha, et vastata rahaliidu Maastrichti kriteeriumidele, ja märkis, et Euroopa Liidu heakskiiduta oleks raske eurot kasutusele võtta.
«Oleks veidi raske teha seda ühepoolselt, sest me oleme Euroopa Liiduga partnerid,» ütles Laar Reutersile.
Reutersi ülevaade Prodi ütlustest paneb kahtluse alla Laari enda tõlgenduse Euroopa Komisjoni presidendi reaktsioonist tema ettepanekule arutada euro ennetähtaegset kasutuselevõttu.
Telefoniintervjuus BNSile ütles Mart Laar reede õhtul, et Romano Prodi «avaldas valmisolekut aruteluks», et Eesti võiks võtta ühisraha euro kasutusele enne Euroopa Liitu astumist.
«Seda ideed pidas Prodi väga intellektuaalseks ja huvitavaks,» ütles Laar reedel pärast kohtumist Prodiga.
Laari ütles ka, et ta ei esindanud Prodiga eurost rääkides Eesti ametlikku seisukohta, vaid tõstatas lihtsalt küsimuse.
«Kuid ELile meeldivad riigid, kes käivad välja ideid. Ja Prodile see idee euro osas meeldis,» sõnas Laar.
Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann ütles reedel Mart Laari ootamatut avaldust kommenteerides, et Eesti Pank on «endiselt kindlalt veendunud, et Eesti läbirääkimiste positsioon liitumisel Euroopa Liidu ja sealtkaudu Euroopa rahaliiduga on sama, mida oleme varem väljendanud, ehk kolmeetapiline liitumine».
«Näeme, et nende kolme etapi läbimine on Eesti majandusele kasulik ega näe mingit põhjust forsseerida,» ütles Kuusmann.
Ametlikult kinnitamata andmeil tuli Laari poolt Prodi juures euro küsimuse tõstatamine Eesti Pangale suure üllatusena.
Reedeses Postimehes arvustas Eesti Panga president Vahur Kraft euro ühepoolse kasutuselevõtu ideed teravas toonis. Euro ennetav ühepoolne kasutuselevõtt pole majanduslikult ega poliitiliselt põhjendatud, märkis Kraft.
Kraft kaitses Eesti loomulikku, kolmeetapilist teed euroni ja ennustas, et ka sellisel juhul võib 2005. aastaks euro Eestis kasutusele tulla.
«Püsib lootus, et rahaliiduga ühinemist näeb samamoodi ka valitsus,» märkis Kraft neljapäeval valminud artiklis.
Krafti seisukohti krooni vahetumises euroga jagab ka rahandusminister Siim Kallas. Reedeõhtuses Kanal 2 telesaates Päevapeegel ütles Kallas, et krooni vahetamine euro vastu lähiajal on mõttetu ja võib-olla isegi kahjulik.
Samas saates toetas euro kiiret kasutuselevõttu endine riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made. Kuid ka tema möönas, et euro kasutuselevõtt enne 2005. aastat on vähetõenäoline, sest nii rahandusministeerium kui ka Eesti Pank on selle vastu.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.24, 14:49
Sustinere: toote mõju tuleb jälgida kogu väärtusahelas
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele