Euroinvestor

Infrastruktuuriettevõtete kõrval on EBRD tähtsaim investeerimisvaldkond pangandus. «See oli teadlik strateegia, et esialgu hakati tegema projekte finantssektoris,» räägib EBRD Balti piirkonna juht Urmas Paavel. «Pankadele anti ressurssi, mida nemad said edasi laenata kohalikku ettevõtlusse.»

Lisaks ettevõtluslaenude finantseerimisele aitas EBRD jalad alla Eesti eluasemelaenude turule, rahastades siinseid kommertspanku sihtotstarbeliselt enam kui 300 miljoni krooniga. Veel praegugi on EBRD üks Hansapanga suurimaid aktsionäre. Väike osalus on EBRD-l Forekspanga ja Investeerimispanga ühinemisel sündinud Optiva Pangas.

Tööstusettevõtetesse hakkas arengupank otseinvesteeringuid tegema paar aastat tagasi. 1998. aastal sai arengupangast 100 miljoni kroonise laenu hiljuti rootslastele müüdud autode turvavööde tootja Norma. Järgmisel aastal laenas EBRD-lt ligi 100 miljonit Tolaram Gruppi kuuluv tekstiiliettevõte Baltex. Möödunud aastal ostis EBRD veel 40 miljoni krooni eest Baltexi aktsiaid.

Eesti moodsaim puidutööstus Imavere Saeveski on EBRD-lt raha saanud kahel korral. Esimest korda Hansapanga vahendusel 246 miljoni krooni. Möödunud aasta lõpul sai Imavere Saeveski EBRD-lt 80 miljoni krooni suuruse laenu. «Sellega on meie kapitalivajadus paariks aastaks küll rahuldatud,» lausub ettevõtte finantsdirektor Toomas Mets. Imavere oli esimene projekt ka Urmas Paavelile. Täna on tema töökohaks Roosikrantsi tänaval ?veitsi majas asuv hubane kontor, kus ta veedab siiski vaid osa tööajast. «Kui varem olin pool aastat komandeeringus Eestis, siis nüüd pean peaaegu pool aega jagama ülejäänud Baltimaade ja Londoni vahel,» räägib Paavel aja jooksul külge hakanud kerge aktsendiga. Hetkel tegeleb ta uue laenuprojektiga, mille sisu avaldada ei taha. «Enne peame välja selgitama, kas need tegijad on ikka tõsised. Paraku liigub Eestis ka palju õnneotsijaid, kes arvavad, et siin saab ilma ise oluliselt investeerimata kergelt rikkaks,» kõneleb ta salapäraselt.

Ka EBRD tulevikuplaanide suhtes Baltimaades jääb Paavel napisõnaliseks. «Usun küll, et tegevusruumi meile siin veel jätkub,» ütleb pankur.

Arengupanga roll üleminekuriikide abistamisel muidugi kahaneb, tunnistab ta samas. See tähendab, et panga enda identiteet ja strateegia peavad muutuma. «Ise arvan, et tõsisemalt seisab edasise eksisteerimise küsimus EBRD ees siis, kui toimuvad esimesed uued ühinemised Euroopa Liiduga,» ennustab ta.

«See pole õige pankur, kelle kogemuste hulgas üks tõsine ebaõnnestumine puudub,» ütleb Urmas Paavel ja kinnitab, et EBRD ei süüdista Maapanga investeeringu ebaõnnestumises toonast projekti juhti Andre Küüsvekki. «Kindlasti ei saa seda panna tema süüks, sest projekt käis ju läbi vastavad komiteed Londonis,» lisab Paavel. EBRD ostis 24 miljoni krooni eest Maapanga aktsiaid 1997. aastal. Hoolimata investeeringust pank pankrotistus, kujunedes arengupanga seni ainsaks nurjumiseks Eestis.

Linnale kuuluvale ASile Tallinna Vesi antud miljonikroonine laen sai möödunud sügisel aluseks avalikkuse ette jõudnud skandaalile, kui EBRDd ärritas keskerakonna veefirma arvel korraldatud valimiskampaania. Tollane keskerakondlastest koosnev linnavalitsus otsustas valimiste eel alandada vee hinda, viies Tallinna Vee kahjumisse ja rikkudes EBRDga sõlmitud laenulepingu tingimusi. Kuna lepingu punkte oli rikutud juba varem, katkes arengupanga kannatus ja ta ähvardas pealinnale veevarustuse parandamiseks 360 miljoni krooni suuruse laenu andmata jätta. Pärast valimisi lahenes probleem ootamatult lihtsalt -- uus linnavalitsus tõstis vee hinna tagasi endisele tasemele.