Euroinvestor

Erinevalt rahvusvahelisest valuutafondist IMFist ja Maailmapangast ei sekkunud EBRD 90. aastate algul vaidlustesse Eesti raha- ja majandusreformide üle, vaid asus otsima elujõulisi valdkondi, mille rahastamine aitaks Eestit arengus edasi ja poleks liiga riskantne.

«Selles mõttes olid EBRD esimesed projektid pioneeri rollis,» meenutab Suprema Väärtpaberite ASi analüütik Veikko Maripuu.

Arengupanga esimesed investeeringud läksid valdavalt riigile elutähtsatesse infrastruktuuriettevõtetesse. Sadade miljonite kroonide eest rahasüste said muuhulgas elektrijaamad, pealinna veevärk ja Tallinna Lennujaam. Nii suuri pikaajalisi laene poleks Balti piirkonda julgenud anda tõenäoliselt ükski teine välismaine rahaasutus.

Infrastruktuuriettevõtete kõrval on EBRD tähtsaim investeerimisvaldkond pangandus. «See oli teadlik strateegia, et esialgu hakati tegema projekte finantssektoris,» räägib EBRD Balti piirkonna juht Urmas Paavel. «Pankadele anti ressurssi, mida nemad said edasi laenata kohalikku ettevõtlusse.»

Lisaks ettevõtluslaenude finantseerimisele aitas EBRD jalad alla Eesti eluasemelaenude turule, rahastades siinseid kommertspanku sihtotstarbeliselt enam kui 300 miljoni krooniga. Veel praegugi on EBRD üks Hansapanga suurimaid aktsionäre. Väike osalus on EBRD-l Forekspanga ja Investeerimispanga ühinemisel sündinud Optiva Pangas.

Tööstusettevõtetesse hakkas arengupank otseinvesteeringuid tegema paar aastat tagasi. 1998. aastal sai arengupangast 100 miljoni kroonise laenu hiljuti rootslastele müüdud autode turvavööde tootja Norma. Järgmisel aastal laenas EBRD-lt ligi 100 miljonit Tolaram Gruppi kuuluv tekstiiliettevõte Baltex. Möödunud aastal ostis EBRD veel 40 miljoni krooni eest Baltexi aktsiaid.

Eesti moodsaim puidutööstus Imavere Saeveski on EBRD-lt raha saanud kahel korral. Esimest korda Hansapanga vahendusel 246 miljoni krooni. Möödunud aasta lõpul sai Imavere Saeveski EBRD-lt 80 miljoni krooni suuruse laenu. «Sellega on meie kapitalivajadus paariks aastaks küll rahuldatud,» lausub ettevõtte finantsdirektor Toomas Mets. Imavere oli esimene projekt ka Urmas Paavelile. Täna on tema töökohaks Roosikrantsi tänaval ?veitsi majas asuv hubane kontor, kus ta veedab siiski vaid osa tööajast. «Kui varem olin pool aastat komandeeringus Eestis, siis nüüd pean peaaegu pool aega jagama ülejäänud Baltimaade ja Londoni vahel,» räägib Paavel aja jooksul külge hakanud kerge aktsendiga. Hetkel tegeleb ta uue laenuprojektiga, mille sisu avaldada ei taha. «Enne peame välja selgitama, kas need tegijad on ikka tõsised. Paraku liigub Eestis ka palju õnneotsijaid, kes arvavad, et siin saab ilma ise oluliselt investeerimata kergelt rikkaks,» kõneleb ta salapäraselt.

Ka EBRD tulevikuplaanide suhtes Baltimaades jääb Paavel napisõnaliseks. «Usun küll, et tegevusruumi meile siin veel jätkub,» ütleb pankur.

Arengupanga roll üleminekuriikide abistamisel muidugi kahaneb, tunnistab ta samas. See tähendab, et panga enda identiteet ja strateegia peavad muutuma. «Ise arvan, et tõsisemalt seisab edasise eksisteerimise küsimus EBRD ees siis, kui toimuvad esimesed uued ühinemised Euroopa Liiduga,» ennustab ta.

«See pole õige pankur, kelle kogemuste hulgas üks tõsine ebaõnnestumine puudub,» ütleb Urmas Paavel ja kinnitab, et EBRD ei süüdista Maapanga investeeringu ebaõnnestumises toonast projekti juhti Andre Küüsvekki. «Kindlasti ei saa seda panna tema süüks, sest projekt käis ju läbi vastavad komiteed Londonis,» lisab Paavel. EBRD ostis 24 miljoni krooni eest Maapanga aktsiaid 1997. aastal. Hoolimata investeeringust pank pankrotistus, kujunedes arengupanga seni ainsaks nurjumiseks Eestis.

Linnale kuuluvale ASile Tallinna Vesi antud miljonikroonine laen sai möödunud sügisel aluseks avalikkuse ette jõudnud skandaalile, kui EBRDd ärritas keskerakonna veefirma arvel korraldatud valimiskampaania. Tollane keskerakondlastest koosnev linnavalitsus otsustas valimiste eel alandada vee hinda, viies Tallinna Vee kahjumisse ja rikkudes EBRDga sõlmitud laenulepingu tingimusi. Kuna lepingu punkte oli rikutud juba varem, katkes arengupanga kannatus ja ta ähvardas pealinnale veevarustuse parandamiseks 360 miljoni krooni suuruse laenu andmata jätta. Pärast valimisi lahenes probleem ootamatult lihtsalt -- uus linnavalitsus tõstis vee hinna tagasi endisele tasemele.

Tolaram Gruppi kuuluv tekstiilikontsern Baltex ostis EBRD-lt saadud ligi 100 miljoni kroonise laenuga Sindi tekstiilivabrikusse uued tootmisliinid. Möödunud aastal sai arengupangast ka Baltexi aktsionär. EBRD julges Baltexit rahastada tekstiilitööstuse riskantsusest hoolimata. «Tekstiilitööstus on küllaltki raske,» tunnistab Urmas Paavel. «Hinnad maailmaturul on langenud, konkureerida tuleb odava tööjõuga Aasia maades.»

Lisaks investeeringutele suurtesse ja tõsistesse äriprojektidesse on EBRD toetanud Eesti osalemist rahvusvahelisel poplaulude võistlusel. Pank rahastas 15 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi saatekeskuste ühendamist ühtsesse satelliitvõrku, laenates selleks igale riigile 11,5 miljonit krooni.

1994. aastal aitas EBRD Tallinna Lennujaamal remontida maandumisrajad ja radade valgustuse. Möödunud aastal sai lennujaam täiesti uue näo. Ehitustööde 351 miljonilisest kogumaksumusest katsid 275 miljonit krooni EBRD ja Euroopa Investeerimispank.

Eesti üheks edukaimaks ettevõtteks peetav Imavere Saeveski viis hiljuti lõpule tootmise laiendamise. EBRD-lt saadud laenude abiga sai ettevõte uue sae- ja järeltöötlemis-liini. 1998. aastal teenis Imavere Saeveski 260 miljoni krooni suuruse käibe juures 20 miljonit krooni kasumit.