Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuseadus muudab ettevõtte omakapitali

    17.01 ÄP ärikoolituse rubriigis oli näide, kuidas kasumi jaotamine võib viia ettevõtte pankrotini. See absurdne situatsioon on võimalik, kuna tulumaksuseaduse kirjutajad on olnud tugeva poliitilise surve all: vaja oli seaduse äärmiselt kiiret valmimist. Tulemus on Vana-Egiptuse stiilis seadus, millest saavad aru ainult vaarao ja preestrid (väljend Rein Langilt).
    Seadust esitatakse kui põhimõttelist uuendust maailmapraktikas, kuigi paljud põhimõtted on võetud kuni 31.12. 1999 kehtinud tulumaksuseadusest. Dividendide maksustamisel on üle võetud eelmise seaduse põhimõte: dividendide tulumaksu maksab dividende väljamaksev ettevõte.
    Selle põhimõtte toomine uude tulumaksuseadusesse tekitas situatsiooni, et ettevõtte omakapital (ehk omanikele kuuluv vara) sõltub potentsiaalselt sellest, kes on ettevõtte omanikud. Kui ettevõtte otsustab maksta dividendideks 1 mln krooni ning ettevõtte omanikud on 100% Eesti ettevõtted, siis makstakse kogu summa dividendideks; kui 100% omanikud on aga mitteresidendid või Eesti residentidest füüsilised isikud, peab ettevõte maksma tulumaksu 26/74 ehk 351 000 kr. Seega on ettevõtte omakapitali reaalne suurus raskesti määratletav. Juurde tekkis üks sundomanik, Eesti riik, kes võtab oma osa siis, kui on täidetud teatud tingimused. Omanike omandi suurus sõltub potentsiaalselt sellest, kas dividendide maksmist plaanitakse ja omanike struktuurist dividendide maksmise hetkel. Kui Eesti ettevõtete osa omanike hulgas suureneb, väheneb potentsiaalselt dividendide maksmisega kaasnev tulumaksukohustus.
    Ebamäärasusi ja dividendide maksmisel pankroti tekkimise ohtu ei tekiks, kui dividendide tulumaks oleks defineeritud kui maks Eesti residendist füüsilisele isikule ja mitteresidendile. Kuna maksu korjamine füüsilistelt isikutelt ja mitteresidentidelt on keerukam kui Eesti ettevõtetelt, oleks võinud maksu kinnipidamise kohustuse panna dividende välja maksvale ettevõttele. Riigi kogutava maksu suurus ei oleks selle tulemusel muutunud. Tulumaksumäära (26/74) muutmata jättes saame, et juhul kui ettevõte maksaks dividende 1 mln kr teisele Eesti ettevõttele, saaks omanik summa täielikult kätte. Kui ettevõte maksaks dividende 1 mln krooni füüsilisele isikule või mitteresidendile, oleks ettevõttel kohustus kinni pidada 26/74 ehk füüsiline isik või mitteresident saaks kätte 649 000 kr. Nii oleks täidetud eesmärk: Eesti ettevõtlusest välja minev raha oleks maksustatud valitsuskoalitsiooni arvates sobiva määraga. Risk, et dividendide tulumaks jääb laekumata, ei suurene. Samas ei eksisteeriks finantsaruannete tõlgendamisel ebamäärasusi -- oleks üheselt selge, et ettevõtte omakapital kuulub omanikele, ning dividendide maksmisega ei saaks ettevõtet pankrotti viia.
    Eesti investeerimisfirmal Investor on investeeringud Eesti ettevõtetes A ja B (vt tabel). A 40% omanikud on mitteresidendid, 50% B omanikud on teised Eesti ettevõtted.
    Nii A kui B üldkoosolekul otsustati jaotada dividendideks kogu vaba omakapital. Ettevõttest B sai Investor 4 mln krooni ning pärast dividendide maksmist on B väärtus Investori jaoks 0,5 mln kr (50% seotud omakapitalist). Firmast A sai Investor 6 mln kr. Kuna A omanikud on 40% osas mitteresidendid, peab A maksma tulumaksu 1,4 mln kr (dividendide tulumaks on 4 mlnx26/74=1,4 mln kr). A väärtus investori bilansis pärast dividendide maksmist on seega 0,36 mln kr (2 mln--1,4 mln=0,6 milj krooni, investori osalus 60% 0,6st=0,36 mln kr). Investori osalus firmas A peaks pärast dividendide maksmist olema 60% vabast omakapitalist ehk 1,2 mln kr. Miks on Eesti riik omastanud Eesti investeerimisfirma vahendeid 0,84 mln krooni väärtuses?
    Järeldused: osaliselt määratlemata (ebausaldusväärne) on mitte ainult potentsiaalselt dividende maksvate ettevõtete netovara, vaid ka investeerimisfirmade netovara. Investeerimisfirmade puhul tekib bilansi usaldusväärsuse küsimus kõige teravamalt.
    Nn investeeringuid soodustava tulumaksuseaduse järgi võtab Eesti riik ära vahendeid Eesti investeerimisfirmadelt, juhul kui investeeringuobjekti ülejäänud omanikud on ebasoovitavad isikud (füüsilised isikud või mitteresidendid).
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.