• OMX Baltic−0,05%308,65
  • OMX Riga0,02%869,96
  • OMX Tallinn−0,07%2 048,16
  • OMX Vilnius−0,33%1 209,11
  • S&P 500−0,39%5 940,46
  • DOW 30−0,27%42 677,24
  • Nasdaq −0,38%19 142,72
  • FTSE 100−0,17%8 766,53
  • Nikkei 225−0,61%37 298,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,31
  • OMX Baltic−0,05%308,65
  • OMX Riga0,02%869,96
  • OMX Tallinn−0,07%2 048,16
  • OMX Vilnius−0,33%1 209,11
  • S&P 500−0,39%5 940,46
  • DOW 30−0,27%42 677,24
  • Nasdaq −0,38%19 142,72
  • FTSE 100−0,17%8 766,53
  • Nikkei 225−0,61%37 298,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,31
  • 31.01.00, 08:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaitsevägi hülgab kümned kasarmud

Lähema viie aasta jooksul jätab armee maha enamiku praegu kasutatavaist kasarmuist, kuhu seni on maetud miljoneid kroone, ning koondab lõviosa sõdureist kolme, keldrist katuseni uude sõjaväelinnakusse, kirjutab Postimees.
Kaitseministeeriumis välja töötatud plaani kohaselt kerkivad uued, umbkaudu 800-1000 sõdurile ja ohvitserile mõeldud väljaõppekeskused Tallinna, Tapale ja Võrusse. Möödunud varasügisel kaitseminister Jüri Luige ja toonase kaitseväe juhataja kt kolonel Urmas Roosimäe kinnitatud projekti elluviimist alustatakse juba tänavu. Aasta lõpuks peaks näiteks valmima praegu kaheksas eri majas asuva kaitsejõudude peastaabi uus hoone Tallinnas Juhkentali tänavale rajataval väljaõppekeskuse territooriumil.
Lisaks peastaabi uue maja püstitamiseks kuluvatele maksukroonidele (umbes 24,84 miljonit) on kaitseministeeriumi tänavuses investeeringuteplaanis kirjas summad ehituse alustamiseks ka Võrus (16,4 miljonit krooni - katlamaja, söökla, ajateenijate kasarm) ning Tapal (26,3 miljonit krooni - söökla, ajateenijate kasarmu, laod, katlamaja koos trassidega).
Väeosade kolme suurde väljaõppekeskusesse koondamise kava lähtub eelkõige vajadusest 'toota' reservi minevat kaadrit võimalikult väikeste kulutustega, selgitas kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko. 'Praegustes 200-300mehelistes väeosades kulub ajateenijatel kolmandik kuni pool kaitseväes teenitavast aastast iseenda valvamisele - see on ju nonsenss!' leidis Mikko. 'Kui on olemas juba nii palju väeosi kui Eestis praegu, siis on alati lihtsam ehitada näiteks kolme peale üks staap ja söökla kui igale eraldi.»
Missugune saatus ootab uutesse väljaõppekeskustesse ümberkolitavate väeosade, näiteks Tapal endale uue kodu saava Kalevi jalaväepataljoni praeguseid kasarmuid, ei osanud Mikko täpselt öelda.
Selget pilti ei ole kaitseministeeriumis Mikko sõnadele tuginedes ka sellest, kui palju täpselt uute väljaõppekeskuste rajamine vähenenud ekspluatatsioonikulude arvelt maksumaksja raha kokku hakkab hoidma. 'Aga kindlasti on ekspluatatsioonikulud praegustest optimaalsemad,' hindas ta.
Postimehe andmeil tingis puudulik argumentatsioon ka selle aasta esimestel päevadel vallandatud kaitseväe juhataja kt kolonel Roosimäe ülimalt skeptilise suhtumise kaitseministeeriumi kavasse. 'NATO jaoks ehitatav Potjomkini küla, millel puudub operatiivvajadus, majanduslik arvestus ning mille puhul pole arvestatud sotsiaalsete küsimustega,' meenutas üks anonüümsust palunud peastaabi ohvitser Roosimäe kaitseministeeriumi plaani pihta sihitud sõnu.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele