1999. aasta mais katkes reklaamist loobumise leping, mille järgi pidid kommertsjaamad maksma ETV-le, et too ei näitaks reklaami. Lisaks kärbiti 1999. aasta juunis ETV-le ettenähtud summasid riigieelarvest negatiivse lisaeelarvega 4%. ETV ei suutnud piisavalt palju oma eelarvet kärpida ja pidi laenama Hansapangalt 20 mln krooni.
Viita sõnul on praeguseks saadud asi kontrolli alla ja 2000. aasta eelarvega loodetakse osa kahjumist tasa teha. «On piiratud hankeprogrammiks ja omasaadete tootmiseks tehtavaid kulutusi,» märkis Viita.
ETV 2000. aasta eelarve tuleb ringhäälingunõukogus teisele lugemisele kahe nädala pärast.
Koos Toomas Lepaga ETV juhatusse kuulunud Viita ja peadirektori kohusetäitja Tiina Kangro kinnitasid, et ka nemad ei distantseeri ennast vastutusest ETVs toimunu eest. Sama tunnistas ringhäälingunõukogu eesotsas esimehe Paul-Eerik Rummoga.
«Mulle tundub, et ringhäälingunõukogu polnud valmis millegi sellise juhtumisega ja nad olid harjunud oma üsna pehme ja rahuliku tööga,» nentis Kangro.
Ringhäälingunõukogu korraldab ETV uue peadirektori leidmiseks konkursi, mille tulemused selguvad 10. juuniks. Samuti peaks riigikogu mõne kuu jooksul vastu võtma ringhäälinguseaduse muudatuse, mis annab ringhäälingunõukogule selge volituse vabastada ametist ETV peadirektor.
Hetkel kodus haiguslehel viibiv Lepp on lubanud oma vallandamine halduskohtusse kaevata. Tallinna töövaidluskomisjon tunnistas eelmisel neljapäeval Lepa vallandamise ebaseaduslikuks.