EL jätkab laienemiskursil

OMX Baltic0,3%318,17
OMX Riga0,53%996,99
OMX Tallinn0,58%2 254,32
OMX Vilnius−0,28%1 486,4
S&P 5001,89%7 516,03
DOW 301,54%52 077,25
Nasdaq 2,48%25 189,83
FTSE 1000,89%10 768,43
Nikkei 2252,33%58 775,5
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%92,33

OMX Baltic0,3%318,17
OMX Riga0,53%996,99
OMX Tallinn0,58%2 254,32
OMX Vilnius−0,28%1 486,4
S&P 5001,89%7 516,03
DOW 301,54%52 077,25
Nasdaq 2,48%25 189,83
FTSE 1000,89%10 768,43
Nikkei 2252,33%58 775,5
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%92,33

ÄP fototoimetus

Nii kinnitas eile Brüsselis Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Günther Verheugen. Täna avab Euroopa Liit (EL) ametlikult liitumisläbirääkimised seni «teise ringi» staatust omanud riikide Läti, Leedu, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Maltaga. Poola, T?ehhi, Ungari, Sloveenia, Eesti ja Küpros on läbirääkimisi pidanud juba peaaegu kaks aastat.

«Meil on käes ajalooline võimalus ning me ei saa seda väärata ega peatada üksi sellepärast, et ühe liikmesriigi populistlik liider selle vastu on,» ütles Verheugen ELi välisministrite esimesel ametlikul kohtumisel, millest võtab osa ka Austria uue valitsuse esindaja.

Verheugen lükkas otsustavalt tagasi Austria paremradikaalide juhi Jörg Haideri nõudmise, et EL ei tohiks laieneda enne, kui kandidaatriikide palgatase on jõudnud Austriaga samale tasemele. «Vastasel juhul asetab tööturu liberaliseerimine Austria töölised ebasoodsasse olukorda,» ütles Haider nädalavahetusel Ungari päevalehele antud intervjuus. Ungari keskmine kuupalk 350 dollarit on Austria palgatasemest viis korda väiksem.

Verheugen tuletas meelde, et nii Portugalis, Hispaanias, Kreekas kui ka Iirimaal oli palgatase blokiga ühinedes alla ELi keskmise.

ELi liikmete arvu kasv, mis liidab ühte ühendusse erineval majanduslikul ja poliitilisel arengutasemel riigid, nõuab süsteemilt senisest suuremat paindlikkust. Eile käivitas EL nn valitsustevahelise konverentsi, mis peab aasta lõpuks kokku leppima uute liikmete vastuvõtmiseks vajalikud sisereformid.

Kõigepealt on laual 1997. aasta Amsterdami tippkohtumisega lõppenud ELi põhiseaduse viimase muutmisega lahendamata jäänud küsimused.

Esimene muudatus puudutab Euroopa Komisjoni -- kui bloki liikmete arv kasvab 28-le, ei ole enam võimalik, et kõik liikmesriigid oleksid komisjonis esindatud vähemalt ühe volinikuga. Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannial, Itaalial ja Hispaanial, millel praegu on kaks volinikukohta, tuleb edaspidi tõenäoliselt ühest kohast loobuda. Väiksematel liikmesriikidel aga leppida ühe esindajaga mitme riigi peale.

Teine muudatus puudutab häälte jaotust ministrite nõukogus, kus suuremad riigid omavad praegu elanikkonna suurust arvestades proportsionaalselt liiga vähe hääli, väikeriigid aga liiga palju.

Kõige raskem on liikmesriikide vetoõiguse piiramine ehk seda liiki otsuste vähendamine, milleks on vaja kõigi riikide nõusolekut. Iga uue liikmesriigi lisandumisega muutub konsensuse saavutamine raskemaks. Samuti näitab praegune vastasseis Austriaga, kus Viinil on põhimõtteliselt võimalik ELi töö vetoõigust rakendades halvata, et ühenduse toimimiseks tuleb edaspidi rohkem otsuseid langetada häälteenamusega.

Kokkulepe tuleb saavutada hiljemalt selle aasta detsembriks, et liit saaks, nii nagu lubatud, uute liikmete vastuvõtmiseks valmis olla 2002. aasta lõpuks. Senised kogemused näitavad, et muudatuste kinnitamine liikmesriikide parlamentides võtab vähemalt kaks aastat. Samas hoiatas Günther Verheugen eile kandidaatriike taas ennatliku optimismi eest, toonitades, et tähtaegu on seni vara kindlaks määrata.

EL jätkab laienemiskursil

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised