Kütusesegamine on tulus äri

?Päevasel ajal on seal kõik välja surnud, ehkki tootmistegevuse jälgi on märgata,? rääkis energiaturu inspektsiooni peadirektor Allan Sepp, kes on käinud kahtlasi paiku koos kaitsepolitseiga kontrollimas. Kohad, kus Eesti firmamärgiga bensiini valmistatakse, on ametimeestele teada, need on kolhooside-sovhooside ja EPTde ajast säilinud vanad mahutipargid. Üks selline asub näiteks Rakveres endise Eesti Kütuse naftabaasi territooriumil, teine Haapsalus.

Valmissegatud kütusel on kontrollimisel olemas kõik vajalikud dokumendid, kuid kui proovid võtta, selgub, et see ei vasta esitatud kvaliteedisertifikaadile. Kunagi ei või ka teada, kas dokumendid käivad just selle partii kohta. Vahelejäänuid on vähe. ?Siin käib mingi müstika, nuputame, kuidas petturitele jälile saada,? lausus Sepp.

Hinnanguliselt on sellist kohapeal segatud bensiini Eesti turul 30 kuni 40 protsenti. Seega on Eesti turul müügil kaht sorti siin segatud autokütust. Üks on täiesti korralik ega kahjusta mootorit, teine aga segatud teab millest ja sõidukile ohtlik. Mõlema pealt jääb riigil aktsiis saamata. Kui arvestada Eesti kütuseturu mahuks 350 000 tonni aastas ja musta turu osaks vähemalt kolmandiku, jääb riigil saamata 400?500 miljonit krooni aktsiisi aastas.

Et tegelikku olukorda tuvastada, oleks Allan Sepa sõnul vaja teha lauskontrolli üle terve riigi ja sõita kaks-kolm nädalat kolme-nelja autoga läbi kõik bensiinijaamad, praegu on aga inspektsioonil välja panna vaid kaks sõidukit kokku nelja mehega. Takistuseks on ka analüüside tegemine. Praegu toimub see eralaborites, mis ei pruugi olla alati objektiivsed, kurdab Sepp. Pealegi võib ühe sellise analüüsi tegemine maksta 6000?7000 krooni. Ta paneb lootuse peagi keskkonnaministeeriumi juures valmivale sõltumatule riigilaborile. Lootust annab ka valminud seaduseelnõu, mis maksustaks juba 1. juulist toorbensiini ja teised kütuse segamiseks kasutatavad komponendid. Sepa hinnangul oleks aga kõige tõhusam vahend aktsiisi alandamine, sest see vähendaks petiste tulusid ja kahandaks võltskütuse turgu momentaanselt.

Sepa hinnangul on kahtlased just väikesed konteinertanklad. Sageli on need ka sundseisus, sest hulgimüüjad suruvad oma kahtlast toodangut peale põhimõttel, et ?kui meilt ei võta, siis ei saa sa enam kusagilt?. ?Selles äris liigub suur raha ja vahendeid ei valita,? hoiatas ametnik.

Tarbijakaitseameti kaubandusosakonna juhataja asetäitja Andres Kadaja sõnul on sageli tanklast kütuseproovi võttes selge, et tegu on segatud kütusega, sest see haiseb kohutavalt, aga analüüs ei näita midagi. Kütusesegajate näol on tema hinnangul tegu oma ala asjatundjatega, kes oskavad näitajad täpselt piiri peale reguleerida, nõnda, et kontrollijate riistad pettust ei tuvasta. Kuidas selline segu aga automootorile mõjub, pole teada, see selgub tavaliselt alles tükk aega hiljem. Nõnda võib odavamalt saadu hiljem autoomanikule kallimaks minna.

Hiljaaegu võtsid tarbijakaitsjad Kohtla-Järve ühest tanklast bensiini, mis haises kohutavalt ja tundus ka muidu kahtlane. Labor leidis, et mingit ainet on segatud, kuid kütus vastab koguni 95E normidele. Tarbijakaitse ei olnud selle otsusega rahul ja hakkas protestima. Praegu tegelevad asjaga spetsialistid, kes on leidnud ühe uue näitaja, mille abil võltsingut tõendada.

Tarbijakaitse ametnikud on leidnud ka nõndanimetatud lakibensiini, mille jäägid lakivad klapid nii ära, et mootor enam ei käivitu. Aegviidu jaamas müüs Männiku Kütus punaseks värvunud bensiin 76 ja sai selle eest 10 000 krooni trahvi. Sama karistuse pidid vastu võtma ka kaks Saaremaa firmat ahjukütuse diisli pähe müümise eest.

Tehnikaülikooli kütusekeemia professor Leevi Mölder ütles, et bensiini segamine pole üldse nii lihtne, et sellega iga suvaline nelja klassi haridusega inimene hakkama ei saaks. Normaalse tootmise korral segatakse bensiin kokku vähemalt kümnest komponendist, see toimub kindlas vahekorras ja surve all. ?Isehakanud keemikud segavad tavaliselt kokku täiesti ebasobivad komponendid, kasutades pahatihti selliseidki, mida bensiinile üldse ei tohiks lisada,? selgitas professor, kelle sõnul tulevad algmaterjalid Venemaalt sageli peitenimede all. ?Toorbensiinile ei tohi midagi lisada, see tuleb kõigepealt puhastada,? märkis ta. Lisandite kogused, mida õige bensiini saamiseks kasutatakse, on ligilähedased, mitte mingil juhul ei toimu see nii, et pannakse toorbensiinile sorts midagi juurde, selgitas keemik.

Mölder tunnistas, et praegusi kvaliteedinõudeid rahuldava segu saab teha ka valedest komponentidest. ?Enamasti on näitajad siiski piiridest selgelt väljas,? kummutas ta tarbijakaitse ametniku jutu.

Osa kütusefirmasid ostab ametlikult sisse 92 kütust ja lisab sellele eetrit sisaldavat lisandit tähisega MTBE, mis tõstab oktaaniarvu 95ni. Aktsiisivaba lisand võimaldab kütusemüüjale liitrilt 80 senti kokkuhoidu. ?Kusagilt peame ju oma marginaali saama,? ütles üks anonüümseks jääda sooviv firmajuht Äripäevale.