Halvim, mis saab Eesti infrastruktuuriga juhtuda, on tema müük lähinaabrite infrastruktuuriettevõtetele. See tähendab meile konkurentsieeliste kaotamist.
Üks variant on, et veod hakkavad läbi Soome käima. Teine, mis pole sugugi parem, on, et veod küll jäävad, kuid kogu kasumi ja maksutulu genereerimine viiakse meie territooriumilt välja, aga see ei ole Eesti huvides. Kui operatsioonid viiakse ära või kui operatsioonide tulemused viiakse ära, mõlemat pidi on halb.
Telekom müüdi naabritele. Siin aga on küsimus selles, et infrastruktuur on geograafiliselt defineeritav. Telekomi puhul klassikalises tähenduses geograafia ei maksa. Bitt jookseb ümber maakera.
Teiste infrastruktuuride puhul on geograafiline seotus konkreetne. Konkureeritakse omavahel lähigeograafilise turuga, mitte n-ö ameerika mandriga. Telekomi puhul on asju võimalik toimetada läbi Sierra Leone, elektrit või vaguneid Sierra Leone kaudu ei toimeta. Nii et teiste infrastruktuuride puhul on lähiturgudel opereerivad konkurendid halvimad erastajad.
Õiguslikult ei saa keegi öelda, et see või teine ei ole teretulnud. Tuleb nende äriplaani piisavalt analüüsida, teha järeldusi, milleks see erastamine neile vajalik on. Muidugi on tegemist konkurentsisituatsiooniga ja tulebki vaadata, kuidas nad sellele küsimusele ise oskavad vastata, kui usutav see vastus on otsustajatele. Otsustavat ei öelda ei tohiks. Tuleb pakkumise pealt vaadata.
Eesti Raudtee soomlaste käes võib-olla annab võimaluse paremaid läbirääkimisi pidada kaupade omanikuga, kes asub mõlemast ida pool, nagu me teame. Siin on ka positiivseid võimalusi, nii et ei tohiks kohe lihtsustatult läheneda, et neile erastamine ei ole võimalik.
Konkurentsisituatsiooni tuleb arvestada, tuleb vaadata, kas on teatud garantiidega vastuseid. Loomulikult on paljude teiste erastajatega lihtsam, kelle puhul seda konkurentsiküsimust ei saa kerkidagi.
Positiivne külg põhjanaabrite (ja miks mitte ka lõunanaabrite) kaasamisel on just sobiva tööjaotuse väljaarendamine. Et veetakse seda, mis kuhugi paremini sobib. Teiseks paraneks oluliselt läbirääkimiste positsioon kaupade omanikuga ja raudtee omanikuga teispool piiri.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Hetkel kuum
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Plaanivad Prantsusmaale tehase rajada
Tagasi Äripäeva esilehele