Must hobune keskpanga presidendiks

Koplis TTÜ õppehoones reedehommikust loengut pidav professor Vello Vensel on üleöö tõusnud avalikuks persooniks, sest eelmise päeva õhtul valis Eesti Panga nõukogu ta uueks keskpanga presidendiks.

Kuuldes panga nõukogu otsusest, lähevad Venseli abikaasal Lial silmad märjaks. ?Uskuge mind, Vello on hea mees, kohe igas mõttes,? ütleb ta tõsisel toonil. Lia töötab samuti tehnikaülikoolis, kuid kõrgharidusega majandusteadur hoiab madalat profiili ja peab isiklikust karjäärist tähtsamaks mehe toetamist. Majanduserialale on läinud ka tütred Keili ja Eneli ? esimene lõpetas mullu TTÜ, teine õpib viimaseid kuid Tartus.

Venselit tunnevad hästi omaaegsed kolleegid rahandusministeeriumist ja praegused ülikoolist ning Keila Lions-klubi liikmed, kes Venselite Keila lähedal asuvas kodus sagedased külalised on. Avalikkusele on aga 59aastane teadlane tundmatu suurus. Ometi tõmbas ta tooli viis aastat keskpanka valitsenud Vahur Krafti istumise alt.

Tegelikult panustas Kraft oma kaotusse ise ? kui vaieldi, kas keskpanga nõukogus peaks olema rohkem poliitikuid või spetsialiste, pooldas ta viimast varianti. Eelmisel nädalal ütlesid needsamad spetsialistid Kraftile tubli töö eest aitäh, aga järgmiseks ametiajaks valisid mitme nõukogu liikme hea tuttava Venseli.

Venselit lahutab nüüd uuest ametist veel tingimus, et president Lennart Meri nõukogu kandidaadi kinnitab. Seadusega esitatud nõudmised (haridus, Eesti kodakondsus) on Venselil täidetud, nii et isegi kui Meri tahaks, oleks tal raske leida kaalukat põhjust kinnitamisest keeldumiseks. Niisama keeldumine läheks aga vastuollu põhiseadusega, sest keskpanga juhtimisse riigi president sekkuda ei või.

Poliitikud ei armasta Venselit. Kaks aastat tagasi tahtis ta saada Eesti Panga nõukogu esimeheks, kuid sirgjoonelised väljaütlemised ajasid riigikogu liikmetel ihukarvad püsti. Maapoliitikutele ütles Vensel otse, et Eesti Panga raha põllumeestele laiali ei jagata ja kõik.

Valuutakomitee süsteemi kohta teatas ta, et las ta praegu olla, aga tulevikus peab selle otstarbekuse muidugi üle vaatama. Iseenesest süütu asi, aga kui ta oleks sama jutuga läinud rahvusvaheliste institutsioonide ette, võinuks selline väikegi signaal karmilt kätte maksta.

?Senised kokkupuuted on näidanud, et tal on raskusi keskkonnas orienteerumisega,? võtab reformierakondlane Jürgen Ligi Venseli diplomaatiliste võimete vajakajäämise ning poliitilise maastiku halva tundmise kokku. Ta lisab kohe, et riigikogu liikmena ei sobi tal panganõukogu otsust küsimuse alla seada.

?Eesti Panga nõukogu on iseseisev organ ja seaduse järgi on neil õigus valida, keda õigeks peavad.?

Samuti reformierakonda kuuluv endine Eesti Panga nõukogu esimees, akadeemik Uno Mereste peab samas Venseli valimist väga heaks uudiseks. ?Mina usun, et ta suudab Eestit väga hästi esindada. Kui ta seni avalikkusele tundmatu on, siis ainult selle pärast, et temaga seoses pole olnud ühtki skandaali,? räägib Mereste.

Erinevalt haritlaste juhtimisest on äritegemine Venselil ebaõnnestunud. Ta oli üks Keila Panga rajajatest, mis raskustesse sattununa ühendati koos veel kolme väikepangaga Maapangaks. Viimane pankrotistus 1998. aastal. Veel proovis Vensel kätt Pennu nõukogu esimehena, kuid ka see firma jäi hätta ja Venseli tuttav Alo Koop pidi aktsiatest loobuma.

Esimeseks proovikiviks Venselile saab Optiva Pank, mille pikaleveninud müük tuleb ilmselt suvel lõpule viia. Seejuures tuleb Optivasse veerand miljardit pannud keskpangal võibolla kanda kahjumit, mis tähendab kriitikalainet. Samas polnud Optiva päästmine Venseli otsus, nii et ta võib käed puhtaks pesta ja öelda, et tegi, mis suutis.

Milliseid saavad olema Venseli enda otsused, ei oska keegi ette kujutada. See teeb ärevaks kommertspankureid. Loengu eel palub assistent Venselit pärast selle lõppu veel veidikeseks majja jääda. ?Indrek Neivelt helistab sulle kell pool kaksteist,? ütleb assistent. Hansapanga juht on esimene pankur, kes tulevase presidendiga kontakti otsib.

Mis on Eesti Panga põhieesmärk lähema viie aasta jooksul?

Päris kindlasti on see edukas ühinemine eurotsooniga. Paljus sõltub Eesti Panga tulevane tegevus just sellest, kui kiiresti õnnestub euroliidu ja ühtse rahasüsteemi poole minna. Üpris kindel on, et kõik muud strateegilised eesmärgid peavad olema vastavalt sellele läbi arutatud.

Mida kavatsete Eesti Panga juhtimises muuta?

Mingit kindlat plaani mul pole, sest olen keskpanga struktuuri ainult väljastpoolt vaadanud. Tõenäoliselt muidugi muutusi tuleb, kuna seoses Euroopa rahaliiduga ühinemisega keskpanga roll muutub üsna oluliselt.

Seegi rahapoliitika, mis siin praegu on, kandub üle Euroopa Keskpangale, nii et inimkapital ja informatsioon peavad leidma teise väljundi. Näiteks praegune keskpanga poliitika osakond, mis praegu on üks suuremaid ja tugevamaid, peab leidma oma potentsiaalile rakenduse kusagil mujal.

Oluliseks jääb Eesti Panga roll ühiskonna teenindajana.

Kas töötajate arv kokku suureneb või väheneb?

Suurenemist ma küll ei usu. Ühinemisprotsess ju tegelikult käib. See küll intensiivistub, aga arvestades, kui palju seal inimesi juba on, tuleb pigem kõne alla mõningane vähenemine.

Peate tähtsaks, et keskpank oleks senisest enam avatud. Kas võib arvata, et pankade aruandeid hakatakse nüüd jälle avalikustama iga kuu?

Küllap ka seda. Igal juhul, kui ka tõepoolest on otstarbekas neid anda kord kvartalis ? milles ma praegu küll kahtlen ?, aga siis tuleb põhjuseid ka avalikkusele korralikult selgitada.

Kas praeguse Eesti Panga presidendi asemel oleksite viimastel aastatel teinud midagi teisiti?

Ega põhimõttelist laadi asju küll ei ole. Mõningatel puhkudel on võib-olla reageerimisega hiljaks jäädud. Keskpank peab olema valmis ootamatuteks muutusteks. Eesti Pank ju valvab pangasüsteemi üle ja kui mingid ohusignaalid on, siis on väga oluline õigeaegselt sekkuda. Viitan siin näiteks Maapanga juhtumile, mille puhul väljastpoolt vaadates tõesti tundub, et jäädi hiljaks.

Miks poliitikud teid ei salli?

Raske öelda, seda tuleks küsida nende käest.

Tulles tagasi eelmise ebaõnnestunud katse juurde ? kandideerida panganõukogu esimehe kohale ?, siis ühelt poolt mul pole poliitilise laveerimise oskusi ja teiselt poolt ma teadlikult ei üritanud neid kasutada. Ka panga juhtimise seisukohalt peab olema selgus ja sirgjoonelisus, mängureeglid peavad olema selged. Poliitikud armastavad võib-olla rohkem sellist diplomaatilisemat lähenemist, kus võib paljusid asju ühte- ja teistmoodi mõista.

Diplomaatiat on siiski kas või rahvusvahelises suhtlemises Eesti Panga juhil vaja. Kas kavatsete sellele nüüd senisest enam rõhku panna?

Jah, seda küll. Aga siiski, rahvusvahelises diplomaatias võivad selgemad väljaütlemised olla varjatud, kuid üldreeglina neid kahtepidi mõista ei saa. Meie poliitikute puhul tuleb kahtepidi mõistetavust ja suhtumise kiiret muutmist paraku sageli ette.

Mida peate veel oma nõrkadeks kohtadeks?

Nõrkusi on, nagu igal inimesel. Kohati olen liiga järeleandlik, eriti pisiküsimustes. Printsipiaalsemates küsimustes see jälle ei õnnestu. Suitsetan, seegi nõrkus.

Ehkki juhtimiskogemus mul on, siis Eesti Panga sarnase suure ja keeruka kollektiivi juhtimise kogemus mul puudub. Siin on see koht, kus tuleb veel õppida.

Millistes ettevõtetes olete aktsionär?

Olen tõeline pisiaktsionär, minu portfelli suurus kokku on kuskil 60 000 krooni. Seal on Hansapank, Ühispank ja mõned reaalsektori ettevõtted ? Baltika, Klementi. Ma vaatlen seda kui teatud väikest pensionikindlustust.