Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kahjulik leping vajab eraldist

    Alates käesolevast aastast jõustus uus rahvusvaheline raamatupidamise standard IAS 37. See on esimene standard, mis käsitleb põhjalikult olemasolevate ja potentsiaalsete kohustuste kajastamist raamatupidamises.
    Kuna kohustuste kajastamine on praegu ka Eesti raamatupidamise seaduses suhteliselt reguleerimata, siis soovitan järgida IAS 37 printsiipe ka nendel ettevõtetel, kes oma aruandeid otseselt IASi järgi ei koosta.
    Enamiku kohustuste kajastamine raamatupidamises ei tekita raskusi, kuna teatakse täpselt kohustuse suurust ning realiseerumisaega. Keerulisem on lugu nn ?ebakindlate? kohustuste kajastamisega, mille puhul ei ole täpselt teada, kas see kohustus üldse kunagi realiseerub, millal ta realiseerub ja kui suure kulu ta endaga kaasa toob.
    IAS 37 eristab sõltuvalt realiseerumise tõenäosusest kahte liiki ebakindlaid kohustusi: eraldised (provisions) ja potentsiaalsed kohustused (contingent liabilities).
    Eraldis on kohustus, mille toimumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldist kajastatakse bilansis kohustusena, kui:
    - kohustus on tekkinud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel;
    - tema realiseerumine on tõenäoline (>50); ja
    - teda saab usaldusväärselt mõõta.
    Potentsiaalne kohustus on võimalik kohustus, mille realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50 või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Potentsiaalset kohustust ei kajastata bilansis, kuid temaga seotud asjaolud avaldatakse aruande lisades. Näide olukorrast, mis nõuab eraldise moodustamist bilansis, on kohtuprotsess, mille ettevõte tõenäoliselt kaotab. Samas juhul, kui ettevõte protsessi tõenäoliselt ei kaota, on tegemist potentsiaalse kohustusega, mis tuleks avaldada lisades.
    Eraldis tuleb kajastada bilansis, võttes aluseks juhtkonna parima hinnangu eraldise tõenäolise suuruse kohta. Eraldise hindamine on sageli subjektiivne ning mõnikord on võimalik hinnata ainult vahemikku, kuhu eraldis tõenäoliselt jääb (näiteks kohtuprotsessiga võivad kaasneda kulud suurusjärgus 1 kuni 2 miljonit). Juhul kui hinnatud vahemiku kõik punktid on võrdse tõenäosusega, tuleks bilansis eraldisena kajastada vahemiku keskmist (eelmises näites 1,5 miljonit). Juhul kui eraldise realiseerumine toimub kaugemas tulevikus, tuleb eraldist diskonteerida.
    Eraldis tuleks bilansis moodustada näiteks ka garantiikohustuste katteks ning kahjulike lepingute suhtes. Kahjulik leping on selline siduv leping, mille täitmisega seonduvad kulud ületavad lepingust tulenevaid tulusid.
    Eraldise moodustamiseks peab alati olema konkreetne põhjus. Eraldist ei tohi moodustada üldiste tulevikuriskide katteks.
    Ettevõte sõlmis 1999. a pikaajalise lepingu tooraine kokkuostuks fikseeritud hinna eest. Seoses maailmaturuhindade järsu langusega on seisuga 31.12.1999 selge, et lepingu täitmise korral toodab ettevõte kahjumit.
    Kuna tegemist on kahjuliku lepinguga, tuleb 31.12. 1999 bilansis moodustada eraldis summas, mis on väiksem lepingu täitmisega järgmistel perioodidel tekkivast kahjumist ja leppetrahvist lepingu murdmise korral.
    Kui ettevõte otsustab siiski täita lepingut (näiteks maine säilitamiseks) hoolimata sellest, et majanduslikult oleks kasulikum lepingut murda, tuleks eraldis moodustada lepingu täitmisega tekkiva kahjumi summas.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.