Kahjulik leping vajab eraldist

Alates käesolevast aastast jõustus uus rahvusvaheline raamatupidamise standard IAS 37. See on esimene standard, mis käsitleb põhjalikult olemasolevate ja potentsiaalsete kohustuste kajastamist raamatupidamises.

Kuna kohustuste kajastamine on praegu ka Eesti raamatupidamise seaduses suhteliselt reguleerimata, siis soovitan järgida IAS 37 printsiipe ka nendel ettevõtetel, kes oma aruandeid otseselt IASi järgi ei koosta.

Enamiku kohustuste kajastamine raamatupidamises ei tekita raskusi, kuna teatakse täpselt kohustuse suurust ning realiseerumisaega. Keerulisem on lugu nn ?ebakindlate? kohustuste kajastamisega, mille puhul ei ole täpselt teada, kas see kohustus üldse kunagi realiseerub, millal ta realiseerub ja kui suure kulu ta endaga kaasa toob.

IAS 37 eristab sõltuvalt realiseerumise tõenäosusest kahte liiki ebakindlaid kohustusi: eraldised (provisions) ja potentsiaalsed kohustused (contingent liabilities).

Eraldis on kohustus, mille toimumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldist kajastatakse bilansis kohustusena, kui:

- kohustus on tekkinud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel;

- tema realiseerumine on tõenäoline (>50); ja

- teda saab usaldusväärselt mõõta.

Potentsiaalne kohustus on võimalik kohustus, mille realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50 või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Potentsiaalset kohustust ei kajastata bilansis, kuid temaga seotud asjaolud avaldatakse aruande lisades. Näide olukorrast, mis nõuab eraldise moodustamist bilansis, on kohtuprotsess, mille ettevõte tõenäoliselt kaotab. Samas juhul, kui ettevõte protsessi tõenäoliselt ei kaota, on tegemist potentsiaalse kohustusega, mis tuleks avaldada lisades.

Eraldis tuleb kajastada bilansis, võttes aluseks juhtkonna parima hinnangu eraldise tõenäolise suuruse kohta. Eraldise hindamine on sageli subjektiivne ning mõnikord on võimalik hinnata ainult vahemikku, kuhu eraldis tõenäoliselt jääb (näiteks kohtuprotsessiga võivad kaasneda kulud suurusjärgus 1 kuni 2 miljonit). Juhul kui hinnatud vahemiku kõik punktid on võrdse tõenäosusega, tuleks bilansis eraldisena kajastada vahemiku keskmist (eelmises näites 1,5 miljonit). Juhul kui eraldise realiseerumine toimub kaugemas tulevikus, tuleb eraldist diskonteerida.

Eraldis tuleks bilansis moodustada näiteks ka garantiikohustuste katteks ning kahjulike lepingute suhtes. Kahjulik leping on selline siduv leping, mille täitmisega seonduvad kulud ületavad lepingust tulenevaid tulusid.

Eraldise moodustamiseks peab alati olema konkreetne põhjus. Eraldist ei tohi moodustada üldiste tulevikuriskide katteks.

Ettevõte sõlmis 1999. a pikaajalise lepingu tooraine kokkuostuks fikseeritud hinna eest. Seoses maailmaturuhindade järsu langusega on seisuga 31.12.1999 selge, et lepingu täitmise korral toodab ettevõte kahjumit.

Kuna tegemist on kahjuliku lepinguga, tuleb 31.12. 1999 bilansis moodustada eraldis summas, mis on väiksem lepingu täitmisega järgmistel perioodidel tekkivast kahjumist ja leppetrahvist lepingu murdmise korral.

Kui ettevõte otsustab siiski täita lepingut (näiteks maine säilitamiseks) hoolimata sellest, et majanduslikult oleks kasulikum lepingut murda, tuleks eraldis moodustada lepingu täitmisega tekkiva kahjumi summas.