Avalik kiri seoses artikliga ?Vene teras kütab kirgi?

Pakkumise tingimustes ei olnud spetsifitseeritud, et hoonestusõiguse seadmise eesmärk on metalli- või teraseterminali rajamine. Seetõttu võisid pakkumisel osaleda kõik asjast huvitatud isikud sõltumata sellest, millise kauba vedamise või töötlemisega nad tegelevad.

Mingeid takistusi pakkumisel osalemiseks ei olnud õliproduktide ja väetise transiidiga tegelevatele ettevõtjatele. Takistused pakkumisel osalemiseks puudusid ka neil anonüümsetel minu laimajatel, keda Äripäev nimetab ?vingameesteks?. Keegi teine peale Ruma-USA L.P. pakkumisel ei osalenud. Ruma tunnistati pakkumise võitjaks ja 6. märtsil 1998. a sõlmiti hoonestusõiguse seadmise leping ning koostööleping.

Ei enne pakkumist ega pakkumise ajal, samuti ka pärast pakkumise läbiviimist ja lepingute sõlmimist, ei ole mina ega minu kolleegid andnud kellelegi sentigi altkäemaksu. Rääkimata sellest, et altkäemaks kui nähtus on mulle moraalselt täiesti vastuvõetamatu, puudus Ruma projekti puhul ka igasugune motiiv altkäemaksu andmiseks.

Veelgi enam. Mul on heameel tõdeda, et keegi ei ole Eestis meilt altkäemaksu küsinud ei otseselt ega kaudselt. Sellega on osutunud tõeseks minu poolt pankadele esitatud seisukoht, et erinevalt paljudest teistest postsotsialistlikest maadest vastab Eesti äri- ja õiguskultuur üldjoontes tavapärastele tsiviliseeritud arusaamadele.

Ruma projekti ettevalmistustööd on lõpujärgus. Finantseerimist korraldav pank on laenule heakskiidu andnud. Loodetavasti saab Ruma koos finantseerivate pankadega juba maikuu lõpuks avalikkust teavitada finantseerimislepingute allakirjutamisest.

Rumat on kritiseeritud viivituse eest terminali ehitustöödega alustamisel. Ruma esindajana ma mõistan seda kriitikat, kuna hoonestusõigusega koormatud maatükil ei ole eelmise kahe aasta jooksul veel alanud ehitustööd. Samas ei saa ma aktsepteerida, nagu oleks see viivitus tingitud Ruma tegevusetusest. Tuleb silmas pidada, et Ruma projekti näol on tegemist Eesti senise kõige suurema algusest alustatava finantseerimisprojektiga (greenfield financing project). Projekti planeeritud maksumus on ca 2,2 miljardit krooni. Tegemist on projektiga, mis on suur mitte ainult Eesti kontekstis, vaid terves Kesk- ja Ida-Euroopas.

Ruma projekti kallal töötab enam kui 15 rahvusvahelist ja Eesti konsultatsioonifirmat (majandus- ja turu-uuringute asjatundjad, audiitorid, advokaadid, sadama ja raudteespetsialistid, kindlustuskonsultandid jne). Konsultantide töö ja töö tulemuste põhjal peetavad läbirääkimised võtavad objektiivselt aega märksa rohkem, kui varasem Eesti tavapärane praktika seda lubab eeldada.

Kahetsusväärsel kombel sattus Ruma projekti alustamine Venemaa majanduskriisi ja Kagu-Aasiast alanud finantskriisi perioodi. Rumast sõltumatutel põhjustel ei olnud enne 1999. a detsembrikuud võimalik seada Muuga sadamas hoonestusõigust sellele maale, kuhu on ette nähtud rajada Ruma terminali juurde tulevad raudteeharud (pankadelt ei ole võimalik saada finantseerimise avamist terminali ehitamiseks, millele ei ole õiguslikult tagatud raudteedpidi juurdepääs).