Miks tasub püüda internetiklienti?

Kolm Eesti suuremat panka prognoosivad 2000. aasta lõpuks endale ühtekokku 225 000 internetipanga klienti. Aasta teisel poolel sekkub heitlusse ka Merita Pank, kes oma internetipanga turule toob. Kõigil on ambitsioonikad plaanid ? esiteks, võita uusi kliente, kes varem internetti ei kasutanud, ja teiseks, ka konkurentide paremaid kundesid üle lüüa.

Ühispank kuulutas aprilli keskel välja sõbrakampaania, mille eesmärk oli kaasata võimalikult palju uusi internetipanga kliente.

Uudne oli asja juures see, et otsustasime reklaamikampaaniaks kuluva raha jagada soovitaja ja uue kliendi mitte meediaga. Soovitaja teenis 10 krooni ja uus klient 30 krooni. Kahe tuhande uue kliendi võitmiseks kulus ca 50 vähem raha kui tavalise meediakampaania puhul sama arvu klientide võitmiseks.

Kuigi kuulsime enne kampaania algust arvamust, et kas ikka sobib inimeste elektronpostkaste oma reklaamiga risustada, näitas elu teist. Inimesed lihtsalt armastavad saada, eriti raha ja meie otsustasime seda neile anda. Mõlemad said õnnelikuks.

Internetispetsialistid väidavad, et vähemalt esialgu mängib internetiäris esimest viiulit kasumi asemel klientide arv, ühesõnaga mahud. Seetõttu ei ole lähemas tulevikus Ühispanga sõbrakampaaniaga sarnase iseloomuga ameerikalikud marketingikampaaniad, mida kannustavad internetiklientide saamahimu, tõenäoliselt mingiks erand. Kui klient on juba võrgus, tuleb ka kasum.

Ma olen kaugel arvamusest, et kõik praegused internetiärimehed rikkaks saavad. Aga usun, et need ettevõtted, kes juba lähemas tulevikus ei kasuta ühe sõltuvalt ärivaldkonna iseloomust kas primaarse või sekundaarse jaotuskanalina internetti, on konkurentsist väljas.

Kindlasti on n-ö vana majanduse ettevõtetel eelis noorukeste internetifirmade ees, kes selle tõe enda jaoks viibimata avastavad. E-äri tervikuna vähendab marginaale ja muutuvkulusid ning suurendab oluliselt mahtudelt teenimise võimalusi, kiirendades ka raharinglust (klikk internetipangas ja müüja saab raha kätte).

Väikesed kulud suure raha haldamiseks

Kaubad ja teenused, olgu need siis raamatud või pangaülekanded, on enamasti aga samad mis ka enne internetti. Põhjus, miks internetita läbi saada on tulevikus väga raske, on konkurentide efektiivsuse kasv interneti kui ökonoomse jaotuskanali arvel. Klient tahab vähem maksta parema teenuse eest.

Panganduse näitel on internetipank mugav ja taskukohane kliendile ning tulus (väiksed kulud suure raha haldamiseks) pangale. Ja kui mõni ?väga suur pank? oma kliente teenustasudega ahistama hakkab, siis leidub alati mõni väiksem pank, kes seda ei tee ning neid kliente endale tahab.

Ühispanga sõbrakampaania tõi meile 20 seniseid konkurentide kliente juurde. Suutsime oma U-Neti brändi neile sümpaatseks muuta.

Mõelge korraks, millised internetiraamatupoed teile praegu meenuvad, kui peaksite kohe oma ostu sooritama? Paljudele meenub tõenaoliselt amazon.com. Hea ja hästi üleshaibitud bränd! Maailma üks suurim internetiraamatuäri ta sellepärast ongi, et teie ta nime teate ja tõenäoliselt sealt ka ostate. Ja teil on selleks võimalus, kas või kohe.

Kokkuvõtvalt: kasva hästi suureks, mine internetti, võta kliendid kaasa ja sinu äri edeneb ning firma väärutus kasvab. Ja uute, eelkõige internetiklientide saamine ei pruugi olla sugugi nii kulukas ja vaevaline, kui see esmapilgul tundub.

Kui omal ideid napib, laenake Ameerikast. Ka Ühispanga sõbrakampaania idee on sealt laenatud, üks eeskuju oli seesama amazon.com.