Hansapank läheb üha kallimaks
Pangandusturgu valitsev Hansapank muutub kliendile järjest kallimaks, panga hinnakiri on konkurentide omast soolasem, kirjutab Äripäev.
Ehkki mitu küsitletud juhist klienti kaaluvad Hansapangast lahkumist, pole konkreetsete tegudeni siiski veel jõutud.
Küsitledes mitmeid Hansapanga klientidest Eesti suurettevõtete finantsjuhte ja raamatupidajaid pahandas enamik neist pangateenuste kõrge hinna üle.
Kaalun viimasel ajal üha tõsisemalt Ühispanka, kinnitas mitu küsitletut. Kuid seni polnud panka vahetanud neist ükski.
Esimese tõsisema klientide pahameelelaine põhjustas Hansapank sel kevadel otsusega muuta interneti- ja telefonipanga maksed tasuliseks. Samal ajal tõstis pank ka teiste teenuste hinda, nii et nüüd peab Hansapanga klient maksma suurema osa pangatehingute eest rohkem kui Ühis- või Optiva Panga klient.
Hansapanga jaepanganduse direktor Raul Parusk arvab, et 3 krooni ühe tehingu kohta on liiga vähe, et see kliendid eemale peletaks.
Pangandusanalüütikud ennustasid siiski sellise teenustasu kehtima hakkamisel, et hinnatundlikumad kliendid võivad soodsamat teenust pakkuvate konkurentide juurde minna küll.
Statistika näitab, et vähemalt internetipanga klientide juurdevõitmises on Ühispank olnud viimasel ajal Hansapangast edukam. Kui U-Panga klientide arv kasvas märtsis ja aprillis kokku 20 protsenti, siis Hansa internetipangal hanza.net vaid kümnendiku võrra. Ühispanga tulemust mõjutas küll kindlasti reklaamikampaania, kus igale liitujale anti kingituseks raha.
Samal ajal näitab Hansapank jälle korralikke kasuminumbreid, teenides esimeses kvartalis 193 miljonit krooni. Bilansimahult alla kahe korra väiksem Ühispank on saanud kasumit vaid 32 miljonit krooni ehk neli korda vähem.
Ennast ise Baltimaade panganduse lipulaevaks nimetav Hansapank on ka üks väheseid ettevõtteid Eestis, kes väikeaktsionäridele tänavu korralikke dividende maksis. Poole välja makstud rahast ehk enam kui 200 miljonit krooni sai muidugi endale Rootsi tuumikaktsionär.
Hansapanga juhtkond on mõista andnud, et nii Swedbank kui ka kohalikud väikeaktsionärid võivad kopsakat meelehead loota ka järgmisel kevadel. Paraku maksavad panga klientidest pisiaktsionärid dividendidena saadud raha aasta jooksul ise pangale tagasi.
Kui eraisikust aktsionär on ühtlasi panga klient, tasub ta ainuüksi deebetkaardi hoolduse eest aastas kokku 180 krooni. Väärtpaberiarve hoolduse eest maksab ta lisaks vähemalt 120 krooni. Kui ta on keskmine internetipanga klient, teeb ta kuus umbes kolm netitehingut ja maksab selle eest aastas kokku 108 krooni. Pangasaalis tehtud ülekande eest tuleb välja käia juba 12 krooni.
Kõik need teenused on konkureerivate pankadega võrreldes kallimad. Hansapank ise ütleb, et teenuse kvaliteet on jõudnud kõrgtasemele, mistõttu võib küsida ka kõrget hinda.