- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,37%39 934,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,11
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,37%39 934,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Luman: NRG lepingu protsendid tasuvad võitluse jätkamist
Tänases Eesti Päevalehes avaldatud kommentaaris toob Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees ja Eesti Energia nõukogu liige Toomas Luman kolm tingimust valitsuse heaks kiidetud lepingust NRGga, mis on talle ja nõukogu esimehele Jüri Käole vastuvõtmatud. Ta teeb ka konkreetsed ettepanekud, nimelt vähendada NRG garanteeritud tulukust 15 protsendilt kümnele, elektriostu kokkulepe 15 asemel viieks aastaks ning kohustusliku investeeringute mahu vähendamist, jättes nende suuruse lõpliku otsustamise tulevikku.
Järgnevalt refereering Lumani kommentaarist:Teatan siinkohal, et meil ei ole midagi tehingu kui sellise ega ka NRG Energy kui partneri vastu. Ei saa nõustuda 15-aastase elektri ostu-müügilepinguga, NRG poolt taotletava 15-protsendise garanteeritud tulukusega ja planeeritavate investeeringute mahuga ehk sellega, et otsustame praegu ja lõplikult investeeringud väga pikaks ajaks.
Möödunud nädalal kinnitatud uute tariifide järgi on keskmise suurusega ettevõtetele hinnatõus vähem kui 10 protsenti. See on talutav. Ent kui sügiseks sõlmib valitsus lepingu NRG-ga, tähendab see, et lisaks praegu kinnitatud tõusule kerkib kevadel elektrihind keskmise suurusega ettevõtetele veel 20-25 protsendi võrra. See on juba väga tõsine löök ettevõtete konkurentsivõimele.
Seda tõusu on võimalik oluliselt vähendada, kui me muudame NRG lepingus kolme tingimust. Samuti tuleb arvestada sellega, et viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud soojuse ja elektri koostootmise gaasijaamade kasutegur. Ka Eestisse tasub selline investeering ennast juba ära kui arvestame NRG planeeritavaid hulgihindu.Elektri ostu-müügilepingut fikseeritud hindadega ei tohi sõlmida pikemaks ajaks kui viis aastat. Selline on ka Kesk- ja Ida Euroopa erastamise üldine praktika.
NRG nõuab põhjendamatult suurt tulukust 15 protsenti. Selle tulemusel on elektri 15 aasta kaalutud keskmine hulgihind 55,9 senti kW/h, millest omanikutuluks läheb 10,3 senti kW/h. Kui projekti tulukus oleks 10 protsenti, oleks omanikutulu umbes 7 senti, mis tähendaks 6 protsenti madalamat hulgihinda. Eesti poole finantsnõustajate aruannetest võib lugeda, et ka 10-12 protsendise tulukuse korral on projekti finantseerimine korraldatav. Projekti tulukus tuleb lasta 10 protsendile, kuna ei ole ühtegi ratsionaalset põhjust nõustuda 5 protsenti kõrgema tulukuse ja 6 protsenti kõrgema hulgihinnaga.
Investeeringute kogumahu otsustamisel on võetud aluseks eeldus, et meil on võimalik toota elektrienergiat põlevkivist muutumatus mahus 15 aasta jooksul. Kui võtta arvesse eurodirektiive ja võimalikku saastemaksude tõusu liitumisel Euroopa Liiduga, ei pruugi seegi eeldus paika pidada. Seega on praegu vaja otsustada investeeringud vaid mahus, mis tagavad 2003. ja 2007. aastal rakenduvate keskkonnanõuete täitmise. Ülejäänud investeeringute tegemine tuleb otsustada hiljem, kui on selgunud, millises mahus me ikkagi põlevkivienergiat toota saame. See vähendaks 15 aasta keskmises kaalutud hulgihinnas võlakomponenti umbes 3 sendi võrra.
Uskuge mind, need protsendid tasuvad võitlemist. Seda enam, et ka majandusminister on kinnitanud Eesti poole esindajatele: tehingut ei ole vaja teha iga hinna eest.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele