Luman: NRG lepingu protsendid tasuvad võitluse jätkamist
Tänases Eesti Päevalehes avaldatud kommentaaris toob Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees ja Eesti Energia nõukogu liige Toomas Luman kolm tingimust valitsuse heaks kiidetud lepingust NRGga, mis on talle ja nõukogu esimehele Jüri Käole vastuvõtmatud. Ta teeb ka konkreetsed ettepanekud, nimelt vähendada NRG garanteeritud tulukust 15 protsendilt kümnele, elektriostu kokkulepe 15 asemel viieks aastaks ning kohustusliku investeeringute mahu vähendamist, jättes nende suuruse lõpliku otsustamise tulevikku.
Järgnevalt refereering Lumani kommentaarist:Teatan siinkohal, et meil ei ole midagi tehingu kui sellise ega ka NRG Energy kui partneri vastu. Ei saa nõustuda 15-aastase elektri ostu-müügilepinguga, NRG poolt taotletava 15-protsendise garanteeritud tulukusega ja planeeritavate investeeringute mahuga ehk sellega, et otsustame praegu ja lõplikult investeeringud väga pikaks ajaks.
Möödunud nädalal kinnitatud uute tariifide järgi on keskmise suurusega ettevõtetele hinnatõus vähem kui 10 protsenti. See on talutav. Ent kui sügiseks sõlmib valitsus lepingu NRG-ga, tähendab see, et lisaks praegu kinnitatud tõusule kerkib kevadel elektrihind keskmise suurusega ettevõtetele veel 20-25 protsendi võrra. See on juba väga tõsine löök ettevõtete konkurentsivõimele.
Seda tõusu on võimalik oluliselt vähendada, kui me muudame NRG lepingus kolme tingimust. Samuti tuleb arvestada sellega, et viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud soojuse ja elektri koostootmise gaasijaamade kasutegur. Ka Eestisse tasub selline investeering ennast juba ära kui arvestame NRG planeeritavaid hulgihindu.Elektri ostu-müügilepingut fikseeritud hindadega ei tohi sõlmida pikemaks ajaks kui viis aastat. Selline on ka Kesk- ja Ida Euroopa erastamise üldine praktika.
NRG nõuab põhjendamatult suurt tulukust 15 protsenti. Selle tulemusel on elektri 15 aasta kaalutud keskmine hulgihind 55,9 senti kW/h, millest omanikutuluks läheb 10,3 senti kW/h. Kui projekti tulukus oleks 10 protsenti, oleks omanikutulu umbes 7 senti, mis tähendaks 6 protsenti madalamat hulgihinda. Eesti poole finantsnõustajate aruannetest võib lugeda, et ka 10-12 protsendise tulukuse korral on projekti finantseerimine korraldatav. Projekti tulukus tuleb lasta 10 protsendile, kuna ei ole ühtegi ratsionaalset põhjust nõustuda 5 protsenti kõrgema tulukuse ja 6 protsenti kõrgema hulgihinnaga.
Investeeringute kogumahu otsustamisel on võetud aluseks eeldus, et meil on võimalik toota elektrienergiat põlevkivist muutumatus mahus 15 aasta jooksul. Kui võtta arvesse eurodirektiive ja võimalikku saastemaksude tõusu liitumisel Euroopa Liiduga, ei pruugi seegi eeldus paika pidada. Seega on praegu vaja otsustada investeeringud vaid mahus, mis tagavad 2003. ja 2007. aastal rakenduvate keskkonnanõuete täitmise. Ülejäänud investeeringute tegemine tuleb otsustada hiljem, kui on selgunud, millises mahus me ikkagi põlevkivienergiat toota saame. See vähendaks 15 aasta keskmises kaalutud hulgihinnas võlakomponenti umbes 3 sendi võrra.
Uskuge mind, need protsendid tasuvad võitlemist. Seda enam, et ka majandusminister on kinnitanud Eesti poole esindajatele: tehingut ei ole vaja teha iga hinna eest.