Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Komisjon soovitab IASi senisest laiemat kasutamist

    Euroopa Komisjon avaldas 13. juunil 2000. aastal pöördumise Euroopa Nõukogu ja Parlamendi poole, milles tehakse ettepanek muuta hiljemalt 2005. aastast rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (tuntud lühendi all IAS) rakendamine kohustuslikuks kõikidele Euroopa Liidu (EL) börsiettevõtetele. Pöördumises lubatakse liikmesriikidel valida, kas laiendada IASi nõuet ka börsil noteerimata ettevõtetele või mitte.
    Nimetatud ettepanek tähendab IASi jaoks olulist võitu võidujooksus oma põhilise konkurendi, USA raamatupidamisstandarditega (US GAAP) globaalse raamatupidamiskeele koha pärast. Euroopa Komisjoni hinnangul puudutab nimetatud otsus tänase seisuga ligikaudu 6700 Euroopa Liidu börsiettevõtet.
    Hetkel kasutavad nendest rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid vähem kui 300, ligikaudu sama suur on US GAAPi kasutavate ettevõtete arv ning ülejäänud enam kui 6000 Euroopa börsiettevõtet koostavad oma aruandlust hetkel igaüks oma riigi seaduste järgi.
    Komisjon tõdes, et ühtse raamatupidamiskeele kasutusele võtmine on hädavajalik selleks, et Euroopa kapitaliturud suudaksid konkureerida USA börsidega, mille kogumaht on hetkel ligi kaks korda suurem Euroopa börside kogumahust.
    Kuidas mõjutab Euroopa Komisjoni pöördumine Eesti ettevõtteid? On tõenäoline, et aastaks 2005 on Eestist saanud Euroopa Liidu liige ning IASi rakendamine täismahus muutub kohustuslikuks ka kõikidele Eesti börsiettevõtetele.
    Hetkel on Eesti börsiettevõtetel kohustus rakendada rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid ?osaliselt?, see tähendab sellises ulatuses, kuni see ei lähe vastuollu Eesti raamatupidamisseadusega (ERS).
    Kuigi Eesti raamatupidamisseadus sarnaneb IASile tunduvalt rohkem kui enamike praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide kohalikud standardid, eksisteerib nende kahe süsteemi vahel siiski terve rida suuremaid ja väiksemaid vastuolusid, mis võivad põhjustada erinevusi numbrites ja üldjuhul põhjustavad erinevusi informatsiooni esitlusviisis.
    Nii näiteks erinevad rendilepingute kajastamise, põhivara allahindluse ja negatiivse firmaväärtuse arvestamise arvestuspõhimõtted. ERSi bilansi ja kasumiaruande formaadid ei lähe hästi kokku IASi hea tavaga ning erinevad nõuded lisade osas põhjustaksid mõttetult suure hulga informatsiooni avaldamist, kui täita täpselt mõlema süsteemi nõudeid.
    Kogemus näitab, et ühes aruandes ei ole üldjuhul võimalik korrektselt ühitada ERSi ja IASi nõudeid ning head tava, mingis osas tuleb alati teha kompromisse. Eeldades Eesti liitumist Euroopa Liiduga langeb hiljemalt aastast 2005 ära vajadus selliste kompromisside otsimiseks ja börsiettevõtted võivad koostada ?puhtaid? IASi aruandeid.
    Euroopa Komisjon jätab liikmesriikidele vabaduse otsustamaks, kas muuta IAS kohustuslikuks ka börsil noteerimata ettevõtetele (IAS soovitatakse muuta kohustuslikuks kõikidele finantsinstitutsioonidele ja kindlustusseltsidele). Eesti peab tegema valiku, kas jätta ERS endiselt kehtivaks mittebörsiettevõtetele või rakendada IASi ka väiksematele firmadele. Artikli autori seisukoht on, et ERS on oma rolli Eesti raamatupidamise arendamisel auga täitnud ning paralleelse kohaliku süsteemi leiutamise jaoks puudub vajadus. IAS on piisavalt universaalne ja Eesti raamatupidajad piisavalt õppimisvõimelised, et seda rakendada ka Eesti ettevõtetele. Küll oleks aga mõistlik väiksemate ettevõtete jaoks leevendada IASi väga mahukaid nõudeid avalikustatava informatsiooni osas.
    Sõltumata sellest, kas IAS muutub lähiajal kohustuslikuks ainult börsiettevõtetele või ka mittekaubeldavatele ettevõtetele, saab järjest aktuaalsemaks IASi tõlkimine eesti keelde.
    Kuigi juba täna koostavad kümned Eesti ettevõtted oma aruandlust IASi järgi, on ilmselt vähesed lugenud läbi IASi ingliskeelse originaalteksti. Tõlke puudumine suurendab riski, et ettevõtted ei mõista standardeid õigesti. Ettevõtetelt ei saa nõuda sellise seaduse täitmist, mida neil ei ole võimalik emakeeles lugeda.
    Kuigi IASi põhimõtete mõistmine ja rakendamine nõuab aega ja pingutust, võib Eesti ettevõtjatele lohutuseks öelda, et nad on siiski suhteliselt paremal stardipositsioonil kui kolleegid enamikust olemasolevatest ELi liikmesriikidest, kelle kohalikud standardid erinevad hetkel IASist märksa enam kui Eesti omad.
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Troopikasaarel tõusis sibula hind röögatult kõrgele
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.