Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu voolu all
Opositsioon on lubanud Narva Elektrijaamade erastamise rahvahääletusele viia kasvõi erakorraliste valimiste hinnaga.
Koalitsioon on rahvahääletuse vastu ja juba ka vastavad eelnõud menetlusest välja hääletanud. Opositsioon on eelnõud tagasi menetlusse andnud ja ähvardab blokeerida riigikogu töö nii, et pole võimalik vastu võtta järgmise aasta riigieelarvet.
Kui parlament ei suuda järgmise aasta 1. märtsiks riigieelarvet vastu võtta, tuleb ta laiali saata ja erakorralised valimised korraldada.
Eelmisel neljapäeval esitas peaminister Mart Laar 2001. aasta riigieelarveprojekti riigikogu menetlusse. Esimesed sammud on opositsioon juba astunud. ?Opositsioon asus seda taktikat kasutama juba enne, kui riigieelarve eelnõu riigikogu menetlusse on jõudnud,? nendib riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson. ?Raskeveokimaksu kehtestavale eelnõule on esitatud üle 50 parandusettepaneku, mis kõik on omavahel alternatiivsed.?
See tähendab, et kõik parandusettepanekud tuleb läbi hääletada, et selgitada enim hääli saav ettepanek. Enne iga hääletust on aga alati võimalik võtta kuni 10 minutit vaheaega. Nii on varemgi riigikogu istungeid hommikuni peetud ja vastasrinda hulluks aetud.
?Loomulikult ei võeta neid eelnõusid kunagi vastu,? väidab koalitsiooni üks liidreid reformierakondlane Jürgen Ligi. ?Elektrijaamade erastamine ei kuulu kindlasti rahvahääletusega lahendatavate küsimuste hulka.?
Opositsioon on aga sootuks teisel arvamusel. Paar nädalat tagasi, kui koalitsioon tugevama õigust kasutades eelnõud menetlusest välja arvas, karjus rahvaliitlane Janno Reiljan üle parlamendisaali reformierakondlasele Kalev Kukele ?lollakas?. Osa riigikogu liikmetest ei ütle üksteisele enam tere ka.
Uue pingeallikana vürtsitab olukorda Toompeal Tallinna võimuliidus tekkinud lahkheli. Kas poliitikute omavahelised suhted on jõudnud tõsisesse kriisi?
Valitsusliitu kuuluvad riigikogulased väidavad, et pole midagi hullu lahti, opositsioon aga ei hoia eravestlustes koalitsiooniliikmete iseloomustamisel sõnu kokku. Koalitsiooniliikmete kinnitusel ei lenda samad vänged väljendid mitte ainult eravestluses ajakirjanikuga.
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ja Keskerakonna juht Edgar Savisaar esitasid üle-eelmisel neljapäeval tüliõunaks muutunud Narva elektrijaamade erastamisküsimuse rahvahääletustele panemist nõudvad eelnõud taas riigikogu menetlusse, lisades ka 163 000 tavainimeste allkirja, mis kõik antud Narva Elektrijaamade erastamise vastu.
Villu Reiljani hinnangul on koalitsioon nende eelnõude väljahääletamisega asunud poliitilise korruptsiooni teele, ignoreerides täielikult rahva arvamust. ?67 rahvast on ütelnud üheselt, nad on selle tehingu vastu. Vaid 8 on pooldajaid, vale ja desinformatsioon siin ei aita,? teatab Reiljan.
Edgar Savisaar märgib eelnõu üle andes, et ega ei saagi aru, milleks oli vaja seda tsirkust siin saalis selle eelnõu jõuga väljahääletamist, kui oli teada, et nagunii see esitatakse uuesti. Savisaar lisab halvaendeliselt, et mingit kodurahu sellest küll ei tulnud. ?Ega te sellest referendumist mitte kuskile ei pääse,? hoiatab Savisaar. ?Parem, kui ta oleks varem, kui et ta tuleb hiljem. Ma arvan, et tuleb juba selle koosseisu ajal.?
Vendade Reiljanite täht muutub riigikogus aina eredamaks. Nende kõrval on kahvatumas isegi Savisaar. Riigikogu istungeid kuulates on just vennad Reiljanid koos kommunismiidee kandja Tiit Toomsaluga tooniandvateks sõnavõtjateks.
Midagi head Janno ja Villu Reiljanil tavaliselt küll öelda pole. Tõenäoliselt on neil selleks ka omad põhjused, sest õppejõuna töötanud Janno Reiljan väidab, et ta ei kuule ülikoolis aastate jooksul nii palju majanduslikke rumalusi, kui riigikogus ühe nädala jooksul.
Koalitsioonipoliitikud peavad vendi aga pahurateks ja paranoilisteks, kes on oma olekuga nakatanud terve Rahvaliidu fraktsiooni. ?Ainus, kellega saab nende hulgast midagi läbi rääkida, on Tiit Tammsaar,? ütleb üks valitsuspartei esindaja.
Keskerakonnast aetakse asju mitte Savisaare ega Siiri Oviiri, vaid hoopis Toomas Varekiga, kes on alternatiiv teiste poliitikutega sõjajalal olevale Savisaarele ja Savisaarega mitte enam nii heades suhtes Oviirile.
Riigikogulased püüavad teravaks kippuvaid suhteid traditsioonilisel kombel õlleklaasi taga leevendada, kuigi viimasel ajal hakkab pärast kolmandat õlut ka seal probleeme tekkima. Muidugi mitte alati ja kõigiga, vaenujooned jooksevad parlamendis rohkem mööda inimesi kui fraktsioone.
?Istusin just veerand tundi tagasi koos Urmas Lahega (Keskerakond ? toim.) ja arutasime päevapoliitikat,? ütleb isamaaliitlane Kalle Jürgenson reede pärastlõunal. ?Isiklikul pinnal pole suhted meil sugugi halvad.?
Jürgenson tunnistab, et hoolimata isiklikest suhetest ootab ees raske sügis väga tõsise riigieelarve aruteluga. Konstruktiivne koostöö rahva huvide nimel ja muu selline kena jutt on siinkohal muidugi mõttetu.