Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu voolu all

    Opositsioon on lubanud Narva Elektrijaamade erastamise rahvahääletusele viia kasvõi erakorraliste valimiste hinnaga.
    Koalitsioon on rahvahääletuse vastu ja juba ka vastavad eelnõud menetlusest välja hääletanud. Opositsioon on eelnõud tagasi menetlusse andnud ja ähvardab blokeerida riigikogu töö nii, et pole võimalik vastu võtta järgmise aasta riigieelarvet.
    Kui parlament ei suuda järgmise aasta 1. märtsiks riigieelarvet vastu võtta, tuleb ta laiali saata ja erakorralised valimised korraldada.
    Eelmisel neljapäeval esitas peaminister Mart Laar 2001. aasta riigieelarveprojekti riigikogu menetlusse. Esimesed sammud on opositsioon juba astunud. ?Opositsioon asus seda taktikat kasutama juba enne, kui riigieelarve eelnõu riigikogu menetlusse on jõudnud,? nendib riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson. ?Raskeveokimaksu kehtestavale eelnõule on esitatud üle 50 parandusettepaneku, mis kõik on omavahel alternatiivsed.?
    See tähendab, et kõik parandusettepanekud tuleb läbi hääletada, et selgitada enim hääli saav ettepanek. Enne iga hääletust on aga alati võimalik võtta kuni 10 minutit vaheaega. Nii on varemgi riigikogu istungeid hommikuni peetud ja vastasrinda hulluks aetud.
    ?Loomulikult ei võeta neid eelnõusid kunagi vastu,? väidab koalitsiooni üks liidreid reformierakondlane Jürgen Ligi. ?Elektrijaamade erastamine ei kuulu kindlasti rahvahääletusega lahendatavate küsimuste hulka.?
    Opositsioon on aga sootuks teisel arvamusel. Paar nädalat tagasi, kui koalitsioon tugevama õigust kasutades eelnõud menetlusest välja arvas, karjus rahvaliitlane Janno Reiljan üle parlamendisaali reformierakondlasele Kalev Kukele ?lollakas?. Osa riigikogu liikmetest ei ütle üksteisele enam tere ka.
    Uue pingeallikana vürtsitab olukorda Toompeal Tallinna võimuliidus tekkinud lahkheli. Kas poliitikute omavahelised suhted on jõudnud tõsisesse kriisi?
    Valitsusliitu kuuluvad riigikogulased väidavad, et pole midagi hullu lahti, opositsioon aga ei hoia eravestlustes koalitsiooniliikmete iseloomustamisel sõnu kokku. Koalitsiooniliikmete kinnitusel ei lenda samad vänged väljendid mitte ainult eravestluses ajakirjanikuga.
    Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ja Keskerakonna juht Edgar Savisaar esitasid üle-eelmisel neljapäeval tüliõunaks muutunud Narva elektrijaamade erastamisküsimuse rahvahääletustele panemist nõudvad eelnõud taas riigikogu menetlusse, lisades ka 163 000 tavainimeste allkirja, mis kõik antud Narva Elektrijaamade erastamise vastu.
    Villu Reiljani hinnangul on koalitsioon nende eelnõude väljahääletamisega asunud poliitilise korruptsiooni teele, ignoreerides täielikult rahva arvamust. ?67 rahvast on ütelnud üheselt, nad on selle tehingu vastu. Vaid 8 on pooldajaid, vale ja desinformatsioon siin ei aita,? teatab Reiljan.
    Edgar Savisaar märgib eelnõu üle andes, et ega ei saagi aru, milleks oli vaja seda tsirkust siin saalis selle eelnõu jõuga väljahääletamist, kui oli teada, et nagunii see esitatakse uuesti. Savisaar lisab halvaendeliselt, et mingit kodurahu sellest küll ei tulnud. ?Ega te sellest referendumist mitte kuskile ei pääse,? hoiatab Savisaar. ?Parem, kui ta oleks varem, kui et ta tuleb hiljem. Ma arvan, et tuleb juba selle koosseisu ajal.?
    Vendade Reiljanite täht muutub riigikogus aina eredamaks. Nende kõrval on kahvatumas isegi Savisaar. Riigikogu istungeid kuulates on just vennad Reiljanid koos kommunismiidee kandja Tiit Toomsaluga tooniandvateks sõnavõtjateks.
    Midagi head Janno ja Villu Reiljanil tavaliselt küll öelda pole. Tõenäoliselt on neil selleks ka omad põhjused, sest õppejõuna töötanud Janno Reiljan väidab, et ta ei kuule ülikoolis aastate jooksul nii palju majanduslikke rumalusi, kui riigikogus ühe nädala jooksul.
    Koalitsioonipoliitikud peavad vendi aga pahurateks ja paranoilisteks, kes on oma olekuga nakatanud terve Rahvaliidu fraktsiooni. ?Ainus, kellega saab nende hulgast midagi läbi rääkida, on Tiit Tammsaar,? ütleb üks valitsuspartei esindaja.
    Keskerakonnast aetakse asju mitte Savisaare ega Siiri Oviiri, vaid hoopis Toomas Varekiga, kes on alternatiiv teiste poliitikutega sõjajalal olevale Savisaarele ja Savisaarega mitte enam nii heades suhtes Oviirile.
    Riigikogulased püüavad teravaks kippuvaid suhteid traditsioonilisel kombel õlleklaasi taga leevendada, kuigi viimasel ajal hakkab pärast kolmandat õlut ka seal probleeme tekkima. Muidugi mitte alati ja kõigiga, vaenujooned jooksevad parlamendis rohkem mööda inimesi kui fraktsioone.
    ?Istusin just veerand tundi tagasi koos Urmas Lahega (Keskerakond ? toim.) ja arutasime päevapoliitikat,? ütleb isamaaliitlane Kalle Jürgenson reede pärastlõunal. ?Isiklikul pinnal pole suhted meil sugugi halvad.?
    Jürgenson tunnistab, et hoolimata isiklikest suhetest ootab ees raske sügis väga tõsise riigieelarve aruteluga. Konstruktiivne koostöö rahva huvide nimel ja muu selline kena jutt on siinkohal muidugi mõttetu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.