Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskpank investeerib keskkonnakaitsesse

    ?Keskpanga juhi Vahur Kraftiga on olnud jutuks, et rahandust ja keskkonda puudutavad visioonid võiks algusest peale kujuneda koos, selle asemel et teha eraldi ja siis asuda vastuolude üle vaidlema,? ütles keskkonnaminister Heiki Kranich.
    Eelarveprojekti järgi on keskkonnaministeerium valmis pikaajalise säästva arengu strateegia väljatöötamisele kulutama tuleval aastal ligikaudu miljon krooni.
    ?Midagi peaks kindlasti omalt poolt panema ka Eesti Pank,? märkis Kranich, kelle sõnul projekti kogumaksumus ei tohiks ületada 2 miljonit krooni.
    Keskkonnaministeeriumi säästva arengu spetsialisti Ülle Vahi hinnangul võimaldab Eesti Panga toetus välja töötada põhjaliku plaani, mis käsitleks koos majandusarengu küsimustega ka sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme. ?Ega säästev areng ei tähenda ainult kokkuhoidmist ja kraanide kinnikeeramist,? märkis ta. ?Selline initsiatiiv on väga tervitatav ja minu teada maailmas täiesti ainulaadne.?
    Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Sõra kinnitusel on Eesti Panga ja keskkonnaministeeriumi vaheline koostöö osa Krafti plaanist luua panga toetusel pikaajaliste majandusprognoosidega tegelev strateegiliste arengukavade keskus.
    Sellise keskuse idee sai alguse president Lennart Meri ettepanekust moodustada keskpanga juurde Soomes tegutseva SITRA fondiga sarnane asutus, mis tegeleks kohalike ettevõtete innovaatiliste ja majandusarengut toetavate projektide rahastamisega.
    Kinnitamata andmeil oli Meri fondiplaani elluviimine üks mitteametlikke tingimusi, mille täitmisel president kevadel nõustus kinnitama Krafti keskpanga juhiks ka teiseks ametiajaks.
    Presidendi kantselei sisenõunik Harri Mikk ütles, et on arengukeskuse rajamise plaaniga kursis. ?Presidendi kantselei on teadlik, et Vahur Kraft tegeleb selle lubadusega, mille ta andis enne ametisse astumist,? rääkis Mikk. ?Oma plaanides tutvustas Kraft muu hulgas ka sellise asutuse loomise kava.?
    ?Kaudseid kokkupuutepunkte sellel keskusel tõepoolest SITRA ideega on,? kinnitas Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kell. Tema sõnul uuris keskpank mitmete riikide kogemusi ja leidis, et Soome asutust pole üks ühele mõtet kopeerida. ?1967. aastal, kui SITRA Soomes loodi, oli sealne olukord ikkagi väga erinev, praegune keskkond Eestis on hoopis teistsugune,? selgitas ta.
    Kella sõnul peaks rajatav keskus koostama pikaajalisi arengukavasid ja prognoose.
    ?Lühemate ja keskpikkade arengukavade koostamisel on Eestil juba kogemused olemas,? selgitas Kell. ?Nüüd oleks loogiline samm vaadata veel pikemat perspektiivi.?
    Kella sõnul on keskuse rajamine alles ideejärgus ning palju küsimusi, sealhulgas konkreetse tegevuse ja rahastamisega seonduvad, on alles lahtised.
    See, kuidas Eesti Pank oma missiooni täidab, on panga enda otsustada. Üldiselt on sarnastest keskustest aeg-ajalt tulnud päris häid ideid, mida ka valitsused oma tegevuses arvesse on võtnud. Valitsuse jaoks on sellised algatused kindlasti huvitavad, kuid nende tegevusse me ei sekku.
    Olen ka keskpangas töötades rõhutanud, et keskpanga peamine roll on üle maailma defineeritud üheselt ? see on hinnastabiilsuse hoidmine. Kõik muud ülesanded võivad diskrediteerida keskpanga usaldusväärsust, eriti valuutakomitee tingimustes ja eriti siis, kui peamine eesmärk on ligipääsemine keskpanga reservidele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tuleval aastal jääb vabasse jagamisse vähem elamislube töötamiseks
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.

Olulisemad lood

Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.