Keskpank investeerib keskkonnakaitsesse

Keskkonnaministeeriumi säästva arengu spetsialisti Ülle Vahi hinnangul võimaldab Eesti Panga toetus välja töötada põhjaliku plaani, mis käsitleks koos majandusarengu küsimustega ka sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme. ?Ega säästev areng ei tähenda ainult kokkuhoidmist ja kraanide kinnikeeramist,? märkis ta. ?Selline initsiatiiv on väga tervitatav ja minu teada maailmas täiesti ainulaadne.?

Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Sõra kinnitusel on Eesti Panga ja keskkonnaministeeriumi vaheline koostöö osa Krafti plaanist luua panga toetusel pikaajaliste majandusprognoosidega tegelev strateegiliste arengukavade keskus.

Sellise keskuse idee sai alguse president Lennart Meri ettepanekust moodustada keskpanga juurde Soomes tegutseva SITRA fondiga sarnane asutus, mis tegeleks kohalike ettevõtete innovaatiliste ja majandusarengut toetavate projektide rahastamisega.

Kinnitamata andmeil oli Meri fondiplaani elluviimine üks mitteametlikke tingimusi, mille täitmisel president kevadel nõustus kinnitama Krafti keskpanga juhiks ka teiseks ametiajaks.

Presidendi kantselei sisenõunik Harri Mikk ütles, et on arengukeskuse rajamise plaaniga kursis. ?Presidendi kantselei on teadlik, et Vahur Kraft tegeleb selle lubadusega, mille ta andis enne ametisse astumist,? rääkis Mikk. ?Oma plaanides tutvustas Kraft muu hulgas ka sellise asutuse loomise kava.?

?Kaudseid kokkupuutepunkte sellel keskusel tõepoolest SITRA ideega on,? kinnitas Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kell. Tema sõnul uuris keskpank mitmete riikide kogemusi ja leidis, et Soome asutust pole üks ühele mõtet kopeerida. ?1967. aastal, kui SITRA Soomes loodi, oli sealne olukord ikkagi väga erinev, praegune keskkond Eestis on hoopis teistsugune,? selgitas ta.

Kella sõnul peaks rajatav keskus koostama pikaajalisi arengukavasid ja prognoose.

?Lühemate ja keskpikkade arengukavade koostamisel on Eestil juba kogemused olemas,? selgitas Kell. ?Nüüd oleks loogiline samm vaadata veel pikemat perspektiivi.?