Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
TOPi müük ? kirbutsirkus?
?No kirjutage ometi vähemalt teie oma lehes õigesti: minul ei ole müügi vastu midagi. Teen teile pudeli Saaremaa viina välja, kui ei kirjuta sellist jama, et mina olen vastu,? räägib seltskonnategelasena klantsajakirjadest tuttav TOPi direktor Raimo Kägu.
Kultuuriministeeriumi riigivara büroo juhataja Andres Nõlve on eriti kidakeelne. Ta arvab, et ettevõttest peaks rääkima direktor Kägu. Too omakorda on arvamisel, et seda peaks tegema kultuuriministeerium kui omanik või erastamisagentuur.
?See on müstika, kuidas see TOPi müük on niimoodi aastaid veninud,? ütleb peaminister Mart Laar ärikonverentsil ettevõtjatele vastates. Järjekordse riigimehena avaldab ta lootust, et hiljemalt järgmise aasta alguses saavad TOPi aktsiad müüdud. ?Loodan, et hakkate agarasti pakkuma,? ütleb Laar saalitäiele ärimeestele. Kultuuriministeerium, kes TOPi aktsiaid praegu haldab, on varem kinnisvara alal hiilanud sellega, et oskas sisuliselt eraettevõttele ära kinkida renditulu oma peahoonest vanalinnas Draamateatri vastas. Tookord ei olnud küll ametis praegune juhtkond.
Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse aktsiapaki 250 miljoni kroonist alghinda on mitmed eksperdid hinnanud liiga kõrgeks ja müügihetke küsitavaks. Kummalise seisukohaga on esinenud kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa. ?Kuigi riigieelarvesse ootab valitsus TOPi müügist umbes 230 miljoni krooni, otsustasime alustada müüki kõrgemalt tasemelt,? ütles ta 2. oktoobril BNSile. Tsitaat näitab, nagu oleks konkurss ette nurjumisele määratud.
Tallinna Olümpia Purjespordikeskuse väärtus võimaliku ostja jaoks on ligi kakssada rentnikku, kes maksavad keskmiselt sajakroonist ruutmeetri rendihinda, kokku 26,6 miljonit krooni aastas. Kaubandus- ja büroopinnana ei ole TOPi olukord enam nii hea kui mõned aastad tagasi.
Ajakirjanduses on väidetud, et TOPi rentnike hulgas on ka Käguga seotud ettevõtmisi. Äriregistri andmed kinnitavad, et vähemalt formaalselt ei osale
Kägu üheski ettevõttes peale kaubamärgi Wris Tours all tegutsevate ASide Wris ja Wris-Reisid. Wris on TOPis ka oma kontori avanud.
Osaliselt on rentnike ja Wrisi juhtide hulgas samad nimed. ASi Wris juhatuse liige Armin Mutle kuulub ASi Pirita Hotelli Restoran nõukokku.
Selle aasta kevadel kaebasid mõned jahi- ja kaatriomanikud ajakirjanduses, et neil pole TOPis enam kohta, kus saaks talvel paati hoida ja remontida, kuna kõik sobilikud pinnad on äri teenistuses. Otse sadamasse rajati tenniseväljak. Kaatriomanik Viktor Siilats kurtis, et hinnad on üle mõistuse kõrged, kuid puuduvad mugavused. Kaikoht maksab seal kuni 2500 krooni kuus.
Purjespordikeskus rendib ruume ligi 200 firmale. Paljud on küll seotud merenduse, spordi ja aktiivse puhkusega, kuid siin leidub ka hotell, restorane, telefonipoode, ehitusfirmasid ja autoremontijaid. ?TOP ehitati olümpiakeskuseks, samadel põhimõtetel tegutseb see tänini,? kirjutab Raimo Kägu ettevõtte juubeliväljaandes.
Ebasõbralikud inimesed on keskust nimetanud suureks hulgilaoks. Seal tegutseb küll Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteaduskond ja Eesti Spordi Keskliit, kuid harrastussportlastele on teenused tasulised.
TOPi juhtide tulevikuvisioonidesse kuulub universaalse treeninghalli rajamine kompleksi linnapoolsele küljele. See mahutaks põrandapinnale ära normaalmõõtmetes jalgpalliväljaku. Direktor Kägu sõnul kulub keskuse ülalpidamiseks aastas 40?60 miljonit krooni.