Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse aktsiapaki 250 miljoni kroonist alghinda on mitmed eksperdid hinnanud liiga kõrgeks ja müügihetke küsitavaks. Kummalise seisukohaga on esinenud kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa. ?Kuigi riigieelarvesse ootab valitsus TOPi müügist umbes 230 miljoni krooni, otsustasime alustada müüki kõrgemalt tasemelt,? ütles ta 2. oktoobril BNSile. Tsitaat näitab, nagu oleks konkurss ette nurjumisele määratud.
Tallinna Olümpia Purjespordikeskuse väärtus võimaliku ostja jaoks on ligi kakssada rentnikku, kes maksavad keskmiselt sajakroonist ruutmeetri rendihinda, kokku 26,6 miljonit krooni aastas. Kaubandus- ja büroopinnana ei ole TOPi olukord enam nii hea kui mõned aastad tagasi.
Ajakirjanduses on väidetud, et TOPi rentnike hulgas on ka Käguga seotud ettevõtmisi. Äriregistri andmed kinnitavad, et vähemalt formaalselt ei osale
Kägu üheski ettevõttes peale kaubamärgi Wris Tours all tegutsevate ASide Wris ja Wris-Reisid. Wris on TOPis ka oma kontori avanud.
Osaliselt on rentnike ja Wrisi juhtide hulgas samad nimed. ASi Wris juhatuse liige Armin Mutle kuulub ASi Pirita Hotelli Restoran nõukokku.
Selle aasta kevadel kaebasid mõned jahi- ja kaatriomanikud ajakirjanduses, et neil pole TOPis enam kohta, kus saaks talvel paati hoida ja remontida, kuna kõik sobilikud pinnad on äri teenistuses. Otse sadamasse rajati tenniseväljak. Kaatriomanik Viktor Siilats kurtis, et hinnad on üle mõistuse kõrged, kuid puuduvad mugavused. Kaikoht maksab seal kuni 2500 krooni kuus.
Purjespordikeskus rendib ruume ligi 200 firmale. Paljud on küll seotud merenduse, spordi ja aktiivse puhkusega, kuid siin leidub ka hotell, restorane, telefonipoode, ehitusfirmasid ja autoremontijaid. ?TOP ehitati olümpiakeskuseks, samadel põhimõtetel tegutseb see tänini,? kirjutab Raimo Kägu ettevõtte juubeliväljaandes.
Ebasõbralikud inimesed on keskust nimetanud suureks hulgilaoks. Seal tegutseb küll Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteaduskond ja Eesti Spordi Keskliit, kuid harrastussportlastele on teenused tasulised.
TOPi juhtide tulevikuvisioonidesse kuulub universaalse treeninghalli rajamine kompleksi linnapoolsele küljele. See mahutaks põrandapinnale ära normaalmõõtmetes jalgpalliväljaku. Direktor Kägu sõnul kulub keskuse ülalpidamiseks aastas 40?60 miljonit krooni.