Tulumaksu lumepalliefekt

Kehtiv tulumaksuseadus tekitab olukorra, kus maksuga hilinemisel võib maksukohustus hakata lumelaviinina kasvama.

Nimelt vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja 2 p 1 maksab eraõiguslik juriidiline isik tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kulult, mille üheks liigiks on tähtajaks maksmata maksusummalt tasutud intressid (tulumaksumäär on 26/74). Seega makstes hilinenult maksusummalt maksuametile intressi, tuleb arvestada, et see omakorda tekitab tulumaksukohustuse, mille hilinemisega maksmise eest tasutud intress kuulub omakorda tulumaksuga maksustamisele jne.

Eriti absurdne on olukord siis, kui maksuamet teeb krediidiasutusele ettekirjutuse maksuvõlglase pangaarvel olevate summade ülekandmiseks maksuametile. Sellisel juhul loetakse vastavalt maksukorralduse seaduse § 42 lg 2 esiteks tasutuks maksuintress ja seejärel maksusumma. See tähendab, et maksuvõlg ei pruugi väheneda, kuid samas pangaarvelt võetud maksuintress toob automaatselt kaasa tulumaksukohustuse, mille tasumisega hilinemine toob uue maksuintressi.

Niisiis tuleks ära maksta tasumata maksusumma, sest siis ei arvestata sellelt enam intressi. Intress tuleks maksta alles siis, kui on vahendid ka intressilt tulumaksu maksmiseks järgmise kuu 10. kuupäevaks. Vastasel korral võib tekkida eelpool kirjeldatud nõiaring. Samas tuleks arvestada, et tasumata intressi kasvamisel suureneb ka potentsiaalne tulumaksukohustus. Kui puuduvad võimalused maksuvõla tasumiseks, tasub taotleda ajatamist. Maksuvõla ajatamise korral kinnitab maksuamet maksegraafiku ning võib vähendada intressi kuni 50 võrra, mis tähendab, et intressiks võib saada 0,035 päevas ehk ca 12 aastas. Esimesest juunist alates on maksuametile antud maksuvõla ajatamise korral õigus nõuda ka tagatist, milleks võib olla kinnisasja hüpoteek, registerpant (näiteks sõiduki pant), käendus või garantii.