Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööhõiveamet: tööpuuduse kasv Lihula vallas paratamatu
Vallavanem Jüri Reismaal ei olnud võimalik ära hoida tööpuuduse kasvu Lihula vallas, kinnitab Läänemaa tööhõiveameti direktor Jüri Kivitikk.
21. septembril Lihula vallavanemale umbusaldust avaldanud volikogu põhiargument vallavanema vastu oli tööpuuduse hüppeline kasv aasta jooksul. Kivitiku sõnul on tööpuudus kasvanud vaid Jõe põllumajandusühistu pankroti tõttu.
Kui aasta tagasi oli Lihula vallas 84 töötut, siis sel sügisel juba 156. Et valimisprogrammi järgi pidi vallavalitsuse tähtsaimaks tööülesandeks saama investeeringute leidmine ja uute töökohtade loomine, avaldaski volikogu vallavanemale umbusaldust.
?Võib?olla jäi Reismaal tööpoliitikas midagi tegemata, kuid kõnealune töötute arvu suurenemine ei sõltunud temast,? ütles Kivitikk.
?Muidugi on vallavanema ülesanne investeeringute toomine, aga seda ei saavuta ainult platside kordategemisega. Investeerijaid huvitab ka valla sotsiaalne tagapõhi, seda aga aastaga ei muuda,? selgitas Jüri Kivitikk.
Ta märkis, et Lihula linnas ei ole tööpuudus kasvanud. Umbusalduse üks algatajaid, Lihula volikogu maaelu komisjoni juht Jaak Kastepõld tunnistas, et tööpuuduse kasvu taga on ühistu pankrot. ?Seda, et ühistu pankrotti läheb, oli ammu ette näha,? ütles Kastepõld. ?Küsimus ei ole selles, et vallavalitsus on investeerijate vastu, pigem ei tegelda aktiivselt nende kohalemeelitamisega.?
Uudise vahendas Tarmo Õuemaa maakonnalehest Lääne Elu.