Kui hakata süüdlasi otsima, miks Undvasse sadama rajamine aastaiks venima on jäänud, tuleb esmalt endast alustada.

Kõigepealt süüdistakski ennast ja saarlasi üldse ? olime nii sinisilmsed, uskudes, et Saaremaal, kaugel pealinnast saab viia ellu sellist suurprojekti. Palun asjaosalistelt vabandust ja luban: saarlased ei ole kunagi enam nii naiivsed.

Teiseks. Tahaks riigiametnikuna täita valitsuse esindajate, eeskätt Mart Laari ja Heiki Kranichi ettekirjutusi, mis ütlevad: las saarlased ise otsustavad sadama ehitamise. See lubadus on meile antud kirjalikult. Tahaks seda kangesti ellu viia, aga ei saa, sest minister Kranich on protsessi peatanud.

Hämmastav on selle valitsuse kartus erakapitali ees. On ju selge, et riigil pole raha sadama ehitamiseks, aga erakapitalil ka ei lase ehitada. Kardetakse, et erakapital viib tüki Eestist või Saaremaalt ära?

Hämmastama panevad end linnusulgedega ehtiva seltskonna arusaamad elavast loodusest ? ta näeb seda kui staatilist, museoloogilist nähtust, ja seega ei märka ka looduses pidevalt kulgevaid protsesse ning veel vähem neid reaalse eluga kooskõlas olevana.

Kui võtame kokku valitsuse esindajate käivitatud ebakonstruktiivsed protsessid, siis on selge, et nende liikumapanev jõud, nagu mujalgi maailmas siiani on olnud, on soov saavutada kas poliitilist või füüsilist kapitali. Muid seletusi ma ei pakuks.

Tunnetan oma selja taga kõiki saarlasi alustades Kihelkonna rahvast ja lõpetades linnaelanikega, kes kõik näevad sadamaprojektist kasu. Isiklikult pean Undvat Saaremaa kõigi aegade suurimaks ja olulisemaks projektiks.

Ses mõttes ei tahaks petta saarlaste lootusi ja tahaks asjaga edasi tegelda ning olla lojaalne valitsusele. Samas ei saa ma täita riigi ülesandeid ? riik on ühe käega andnud meile õiguse ise otsustada ja teise käega võtnud selle õiguse ära. Nii et oleme praegu väga rumalasse olukorda sattunud. Aga me pole siiski Undva sadama projekti veel maha matnud.