Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigieelarve ei arvesta Maapanga rahaga
?Tuleva aasta eelarve eelnõus ei ole selle kui ühe katteallikaga arvestatud,? ütles riigikogu Maapanga pankroti põhjuste uurimiskomisjoni liige Jaanus Männik.
?Projektis ei ole see nähtaval viisil eristatav, nii nagu polnud see eelmisel aastal selgelt kajastatud,? rääkis Männik, viidates ka riigikontrolli vastavasisulisele avaldusele.
Männiku sõnul on riigil kui suurimal Maapanga võlausaldajal pankrotimenetlusest saada umbes 220 miljonit krooni. Tunnustatud riigi võlanõude kogu suurus oli 875 miljonit krooni.
?Kui see raha riigile laekub, siis on poliitilise otsustuse küsimus, kuidas seda kasutada,? rääkis Männik. Tema sõnul võib üks võimalik kasutusviis olla põllumeestele kütuseaktsiisi või kallinemise kompenseerimine.
Laekuva raha võiks Männiku hinnangul suunata ka sotsiaalfondi või ravikindlustusse, aga ka stabiliseerimisfondi.
Männik tõdes, et kõige loogilisem oleks, kui raha laekuks proportsionaalselt nendele valdkondadele, kus see kinni jäi.
Maapanga pankrotihaldur Helmut Pikmets ütles, et haldurid ei ole jaotusettepanekut veel kinnitanud.
?Plaan on see kuuvahetuse seisuga esitada kohtule,? märkis Pikmets.
Männiku sõnul on teoreetiline võimalus, et väljamaksetega alustatakse veel sel aastal.
Autor: BNS