• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Klementi ootab külma

    Rõivatootja Klementi müüs tänavu kolmandas kvartalis toodangut 34 mln krooni eest ehk neljandiku võrra enam kui mullu samal ajal. Üheksa kuu kokkuvõttes ületas tänavune müük mullust tulemust kümnendikuga.
    Kolmandas kvartalis teenis Klementi 4,2 miljonit krooni kasumit, kuid kogu jooksva aasta kokkuvõttes on ettevõte 0,4 miljoni krooniga kahjumis.
    Klementi eksportis toodangut üheksa kuuga 46,4 miljoni krooni eest, mis moodustab netokäibest 55,4 protsenti. Omatoodangu müük suurenes tänavu üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 14,5, moodustades netokäibest 67,6 protsenti.
    ?Ausalt öeldes ega me ise ei jäänud tulemustega rahule,? tunnistas Klementi juhatuse esimees Madis Võõras. Ta märkis, et kuigi ettevõte oli igati valmis kolmandas kvartalis head tulemust tegema, jäädi septembrikuus müügiplaanist maha.
    ?Arvestasime müügi planeerimisel sellega, et inimesed hakkavad ka soojemaid riideid ostma, aga seni ei ole soe ilm seda arvestust soosinud,? lausus Võõras.
    Võõras märkis, et kui ilm ei külmene ja jaemüüjatel äri ei edene, kajastub see paratamatult ka nende tulemustes. ?Lepingud võivad küll olla sõlmitud, aga kui kauba eest raha ei laeku, suurenevad võlgnevused,? lausus Võõras.
    Võõras ei soostunud neljanda kvartali tulemusi prognoosima, kuid kinnitas, et Klementi ei plaani varem väljaöeldud tänavu nullkasumisse jõudmise kava muuta.
    Võõras märkis, et omanike eesmärk on teenida ettevõttes kasumit. 69 protsenti Klementist kuulub Soome rõivatootjale P.T.A. Group OY.
    ?Kindlasti ei ole nad meie tulemustega rahul, aga nad on kannatlikud,? lausus Võõras.
    Vähelikviidseks hinnatud Klementi aktsia hind tõusis reedel börsil enam kui 6 protsendi võrra 5 krooni tasemele, kuid analüütikud ei liigita ettevõtte aktsiat börsi atraktiivseimate hulka.
    Äripäeva poolt oktoobris läbi viidud küsitluses väitsid analüütikud, et Klementi aktsia on ebaatraktiivne, sest tegemist on suhteliselt kinnise ja investorites huvi tekitamiseks liiga väikse ettevõttega, mistõttu tuumikomanikul oleks mõttekas ka ülejäänud osalus ära osta.
    Järgmiseks sügiseks prognoosisid analüütikud ettevõtte aktsia hinda oktoobris viie krooni tasemele. Arvestades aktsia praegust turuhinda, ei ole seega hinnatõusu oodata.
    Oktoobris pidasid analüütikud võimalikuks investorite huvi tekkimist Klementi aktsia vastu vaid juhul, kui ettevõte suudab näidata stabiilset kasumiteenimisvõimet pikema aja vältel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
YITi töötajate usaldusisik: eestlasi lastakse Soomes endiselt üle
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
A. Le Coqi juht: riik ei tule mulle ütlema, mida ma pean sööma ja mida mitte
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.