Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nordic Jet Line'i kahju korvab päästesüsteemi tootja
Nordic Jet LineŽi materiaalse kahju katkenud laevaliikluse eest korvab vigase päästesüsteemi tootja, reisijate usalduse vähenemist laevafirma ei karda. 'Ei saaks öelda, et me kannataks ärajäänud reiside pärast tänavu suurt kahju,' ütles Nordic Jet LineŽi tegevdirektor Mikael Granrot.
Granroti sõnul vastutab defektse päästesüsteemi eest ainuüksi selle tootja, mitte laevatehas, laevaliini operaator või sertifitseerimisfirma.
Reisjate usalduse tagasisaamist ei pidanud Granrot probleemiks, sest tema sõnul on Nordic Jet Line kaks laeva Tallinna-Helsingi liinil kõige moodsamad ning pidevalt kontrollitakse nende turvalisust.
Nordic Jeti ja Baltic Jeti liiniletulek sõltub praegu Norras toimuvatest päästesüsteemi testidest. 'Kui testidega läheb kaua aega, siis pole tänavu enam mõtet laevaliiklusega alustada,' tõdes Granrot.
Nordic Jet Line katkestas turvalisuse tõttu katamaraanide liikluse 8. novembril pärast päästevahendite äpardunud katsetamist. Norra ajakirjandus on seoses Stavanger-Bergeni liinil sõitnud kiirlaeva Sleipner aastatagust uppumist käsitleva uurimisraporti avaldamisega viidanud mõningatele sarnastele puudustele Sleipneri ja Baltic Jeti päästesüsteemides.
Granroti sõnul on Slepineri ja Baltic Jet päästsüsteemid täiesti erinevad, kuigi nad on ühe ja sama tootja poolt tehtud. Sama on Äripäev OnlineŽile kinnitanud ka
Veeteede ameti laevakontrolli osakonna vaneminspektor Tõnu Hinno.
Sleipner uppus mullu 26. novembril navigatsioonivea tõttu, õnnetuses hukkus 16 inimest. Uurimisraport viitas tõsistele puudustele päästeparvede konstruktsioonis, mistõttu nad osutusid kasutamiskõlbmatuteks.