Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võrgumajandus sunnib koostööle
Ettevõte hakkab turgu dikteerima juhul, kui suudab enda ümber koondada mitmekülgse klientide ning koostööpartnerite võrgu (network). Erandiks pole ka pangad.
Uue majanduse reeglid sunnivad panku muutma senini edu toonud põhimõtteid. Vaja on kasutusele võtta ärimudel, mis erineb konkurentidest. Eristumise tulemusena sooritatavate tegevuste omavaheline integreeritus aitab minimeerida võimalusi firma jäljendamiseks.
Näiteks kui Hansapangal võib Ühispanga innovatiivse lahendusvariandi ühe koostisosa kopeerimise tõenäosus olla veel 90 protsenti, siis kümne omavahel seotud tegevuse korral taandub see 35-le protsendile. 90 protsendi astendamine kümnega veenab väite paikapidavuses.
Uues majanduses on esikohal klient koos temale lisandväärtuse loomisega. Panga näitel on potentsiaalseks ohuks, kui klienti hakatakse vaatlema ainult ?maja? seest lähtuvalt positsioonilt. Selle asemel tuleb asetada end kliendi olukorda ja hinnata erinevaid stsenaariume lähtudes fokusseeritava n-ö minafookusest. Tulemuseks on see, et nõudlusest juhitud turg sunnib üha enam arendama isikukeskseid teenuseid, nagu näiteks privaatpank.
Samas nõuab kuldaväärt klientide jaoks uute väärtuste loomine pangapoolset pühendumist ka sisemiste ehk inimressursside põhikompetentsusele (core competency).
Võrkude kaudu väärtuste loomise vaieldamatuks eelduseks on selge ülevaate omamine kliendi majanduslikust olukorrast. Nii on võimalik case by case rakendada kõige sobivamat teeninduskontseptsiooni. Kindlasti tuleks tegelda sellega, mida oskad, ehk nagu juhtimisguru Tom Peters ütleb, et ?do what you do best and outsource the rest? (?tegele sellega, mida sa teed kõige paremini, ja ülejäänu osta sisse? ? toim).
Uues majanduses sisaldab outsourcing teatud tegevuslõigu täisvastutuse üleandmist (delegeerimist) teisele omanikule. Näiteks väärtpaberivahendus ei pruugi olla universaalpanga ülesandeks.
Lisaks outsourcing?ule võib kasutada ka kollaboratsiooni (collaboration) strateegiat, mille ühe rakendajana võib nimetada Skandinaviska Enskilda Banken?it (SEB). SEB?i varahaldusfirma pakub investoritele iseenda investeerimis- ja rahaturufondide aktsiatele ning osakutele lisaks ka konkurentide tooteid. Nii luuakse valikuvõimaluste poolest mitmekesisema teenuse abil kliendile suuremat lõppväärtust.
Samal põhjusel müüb SEB oma fonde Rootsi ühe suurima fondibörsi vahendusel. Selle tulemusena lihtsustub investoritel fondide tulukuse hindamine ja investeerimisalternatiivide reastamine.
Võrkude kasutamise üheks võimaluseks võib lugeda mitmesuguste toote(teenuse-)pakettide (co-brands) koostamist firmadevahelise koostöö tulemusel. Näiteks pole Volvo jaoks esmaoluline potentsiaalse kliendi maksevõime. Palju tähtsam on see, millised kulutused kaasnevad auto ostnud kliendil selle omamisega. Seetõttu on loodud partnerluses hankijate, kindlustus- ja õlifirmadega mitmesuguseid sooduspakette, mis minimeerivad masinaga seotud kulutusi selle ekspluatatsiooniaja jooksul.
Pangaspetsiifiliselt on võrgu kaudu seotud co-brand`ide kasutamine komplitseeritum. Nii on laenukliendi jaoks sobiva panga valikul põhiliseks otsustuskriteeriumiks võetav intress. Samas kui pank mõistab, et eluaseme soetamisega kaasneb ka muid kulusid, nagu näiteks kindlustus ja kommunaalmaksed, siis peaks vastavate lahenduste koondamine ühte paketti võimaldama vastastikust rahulolu.
Kliendi jaoks tähendab see soodustingimusi jooksvate eluasemekulude finantseerimisel laenuperioodi jooksul. Kindlasti suurendab see lojaalsust terve panga suhtes. Teisalt aitab kliendisuhte püsivusele kaasa sõlmitud sidemete pikaajalisus.
Sõna ?võrk? hõlmab panganduses ka oskusteavet, mida saab kanda mistahes ajal ja mistahes riiki. Sellega seoses on üheks edu valemiks arendustegevus (eriti IT valdkonnas) rahvusvaheliste, oma valdkonna tippude kulul.
Teabevahetusvõrk annab muidu immobiilsena näivale pangandusele hea võimaluse teha koostööd erinevate majandusharudega. Just seesuguste võrkude kaudu on võimalik uues majanduses mõelda suurelt, olles ise väike.