Erastamisagentuuri andmetel on seetõttu järelmaksu tasuvad ettevõtted viimasel kuul kolmekordistanud oma makseid, sest muidu saavad nad järelejäänud hinda tasuda vaid kroonides.
Erastamisagentuuri andmetel peavad juba sõlmitud ostu-müügilepingute järgi vara erastanud ettevõtjad agantuurile tasuma veel 295 miljonit krooni, viimased maksetähtajad on 2006. aastani. Olenevalt objektist on määratletud eraldi, kas kuni 50% saab ostja tasuda EVPdes või peab kogu hinna tasuma kroonides. Näiteks läinud aastal erastatud 30% ASi Eesti Merelaevandus eest tuli ostjal, ASil Esco Holding tasuda kogu ostusumma, 300 miljonit krooni rahas, kuid samuti läinud aastal AS Liviko 30% aktsiaid erastanud OÜ Neokapital sai tasuda 102miljonilisest ostuhinnast 50% EVP-kroonides.
Erastamisagentuuri lepingute osakonna töötaja Heljo Ponni sõnul on tänavu novembris, võrreldes septembriga, hakatud tegema EVPdes intensiivsemalt ettemakseid, nende laekumine on kasvanud üle kolme korra. ?Ettevõtted muidugi ei pea ettemaksu tegema, aga arvestades, et hiljem saab tasuda ainult kroonides, siis on kasulikum püüda oma EVP-osa ära maksta,? ütles Ponn.
Tuntud erastamisprotsessis osalenu Ülo Pärnitsa andmetel on enamik vara erastajatest suutnud oma EVP-osa ära maksta, ka hoolimata EVP-krooni hinna kerkimisest viimase aasta jooksul 35 sendilt 75 sendile. ?Võib-olla mõned, kes polnud veel väärtpabereid soetanud, jäid ootama EVP uut odavnemist, kuid tähtaja saabumiseks püüti EVPd üle kanda,? arvas ta.
Pärnitsa sõnul on üldse enamasti käitutud põhimõttel, et erastajad ostsid kõigepealt endale EVPd ja maksid erastamisagentuurile kõigepealt nendes ja seejärel hakati maksma tavalistes kroonides.
Suuremad välisinvestoritega erastajad on enamasti oma kohustused erastamisagentuuri eest suhteliselt kiiresti täitnud. Seda tunnistas näiteks kahes osas kokku rohkem kui 100 miljoniga ASi Narva Elektrivõrk ostnud ameerika kapitalile kuuluva Startekor Investeeringute OÜ nõukogu liige Rein Koov.
ASi Läänemaa Elektrivõrk 70 miljoni krooniga 1998. aastal erastanud soomlaste IVO Energia on samuti oma ostuhinna ära maksnud. Ka on Eesti Valvekoondise kaks aastat tagasi erastanud EVK Grupi aktsiate omanik ESS Eesti pressiesindaja Indrek Lindsalu sõnul 61 miljonit krooni tasutud.
Kuigi erastamisagentuur annab osturaha tasumiseks järelmaksu tasumisvõimalust kuni kümme aastat, on ka neil pankadele ligilähedane intress, mistõttu suuremad erastajad ongi pidanud kasulikumaks erastamisraha kohe tasuda.
Et erastamine hakkab lõppema, hindab Ülo Pärnits protsessi tervikuna edukaks, sest erastamisagentuuri ja erastajate vahelisi kohtuprotsesse on olnud suhteliselt vähe. Pärnits peab suurimateks erastajateks Tolaram Gruppi, mis tegutseb nii Kehra paberivabrikus kui Balti manufaktuuris, ning vendi Linnamägesid, kes on osalenud Tartu õlletehase, Silmeti ja Farmaatsiatehase erastamisel. Pärnitsa endaga on seotud Mainori, Dvigateli ja Marlekori erastamine, kuid ta ise väidab, et on olnud pigem erastamiskonsultant ega ole erastatud ettevõtetes omanud üle 20% osalust. ?Tegime ülevaate, et Mainori poolt on antud konsultatsioone 48 ettevõtte erastamiseks, kusjuures meie konsulteeritud firma enamasti ka erastamise võitis,? lausus Pärnits.