Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtete erastamine EVPde eest saab läbi

    Erastamisagentuuri andmetel on seetõttu järelmaksu tasuvad ettevõtted viimasel kuul kolmekordistanud oma makseid, sest muidu saavad nad järelejäänud hinda tasuda vaid kroonides.
    Erastamisagentuuri andmetel peavad juba sõlmitud ostu-müügilepingute järgi vara erastanud ettevõtjad agantuurile tasuma veel 295 miljonit krooni, viimased maksetähtajad on 2006. aastani. Olenevalt objektist on määratletud eraldi, kas kuni 50% saab ostja tasuda EVPdes või peab kogu hinna tasuma kroonides. Näiteks läinud aastal erastatud 30% ASi Eesti Merelaevandus eest tuli ostjal, ASil Esco Holding tasuda kogu ostusumma, 300 miljonit krooni rahas, kuid samuti läinud aastal AS Liviko 30% aktsiaid erastanud OÜ Neokapital sai tasuda 102miljonilisest ostuhinnast 50% EVP-kroonides.
    Erastamisagentuuri lepingute osakonna töötaja Heljo Ponni sõnul on tänavu novembris, võrreldes septembriga, hakatud tegema EVPdes intensiivsemalt ettemakseid, nende laekumine on kasvanud üle kolme korra. ?Ettevõtted muidugi ei pea ettemaksu tegema, aga arvestades, et hiljem saab tasuda ainult kroonides, siis on kasulikum püüda oma EVP-osa ära maksta,? ütles Ponn.
    Tuntud erastamisprotsessis osalenu Ülo Pärnitsa andmetel on enamik vara erastajatest suutnud oma EVP-osa ära maksta, ka hoolimata EVP-krooni hinna kerkimisest viimase aasta jooksul 35 sendilt 75 sendile. ?Võib-olla mõned, kes polnud veel väärtpabereid soetanud, jäid ootama EVP uut odavnemist, kuid tähtaja saabumiseks püüti EVPd üle kanda,? arvas ta.
    Pärnitsa sõnul on üldse enamasti käitutud põhimõttel, et erastajad ostsid kõigepealt endale EVPd ja maksid erastamisagentuurile kõigepealt nendes ja seejärel hakati maksma tavalistes kroonides.
    Suuremad välisinvestoritega erastajad on enamasti oma kohustused erastamisagentuuri eest suhteliselt kiiresti täitnud. Seda tunnistas näiteks kahes osas kokku rohkem kui 100 miljoniga ASi Narva Elektrivõrk ostnud ameerika kapitalile kuuluva Startekor Investeeringute OÜ nõukogu liige Rein Koov.
    ASi Läänemaa Elektrivõrk 70 miljoni krooniga 1998. aastal erastanud soomlaste IVO Energia on samuti oma ostuhinna ära maksnud. Ka on Eesti Valvekoondise kaks aastat tagasi erastanud EVK Grupi aktsiate omanik ESS Eesti pressiesindaja Indrek Lindsalu sõnul 61 miljonit krooni tasutud.
    Kuigi erastamisagentuur annab osturaha tasumiseks järelmaksu tasumisvõimalust kuni kümme aastat, on ka neil pankadele ligilähedane intress, mistõttu suuremad erastajad ongi pidanud kasulikumaks erastamisraha kohe tasuda.
    Et erastamine hakkab lõppema, hindab Ülo Pärnits protsessi tervikuna edukaks, sest erastamisagentuuri ja erastajate vahelisi kohtuprotsesse on olnud suhteliselt vähe. Pärnits peab suurimateks erastajateks Tolaram Gruppi, mis tegutseb nii Kehra paberivabrikus kui Balti manufaktuuris, ning vendi Linnamägesid, kes on osalenud Tartu õlletehase, Silmeti ja Farmaatsiatehase erastamisel. Pärnitsa endaga on seotud Mainori, Dvigateli ja Marlekori erastamine, kuid ta ise väidab, et on olnud pigem erastamiskonsultant ega ole erastatud ettevõtetes omanud üle 20% osalust. ?Tegime ülevaate, et Mainori poolt on antud konsultatsioone 48 ettevõtte erastamiseks, kusjuures meie konsulteeritud firma enamasti ka erastamise võitis,? lausus Pärnits.
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Kriisi asemel näevad ingelinvestorid võimalusi
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Putin: paigutame tuumarelvad Valgevenesse Täiendatud!
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.