Kolmepäevane kompromissilahing

Korraldajad on lubanud, et vajaduse korral kestab kohtumine esmaspäevani. Kõik rõhutavad, et Nice?is saab edu saavutada üksnes kõigi ohverduste hinnaga. Seni on ELi riikide seisukohad üksteisest veel õige kaugel, mistõttu mitu ELi juhti on pidanud võimalikuks Nice?i kohtumise ebaõnnestumist. Kandidaatriikide liidrid, kes kohtuvad täna Nice?is ELi riigipeade ja valitsusjuhtidega, loodavad väga, et kiiret laienemist mittetoetavatel ELi riikidel ei õnnestu Nice?i kohtumist nurja ajada ja et lõpuks ometi vaevub EL nimetama läbirääkimiste lõpptähtaja.

Uut segadust külvas otse Nice?i kohtumise eel ajakirjandusse imbunud Saksa ja Itaalia salaplaan, mis oli saadetud Prantsusmaale ja kus soovitatakse aastal 2004 uut valitsustevahelist konverentsi, mis peab jätkama reforme ja süvendama ELi integratsiooni. Kui Briti euroskeptikud näevad selles kinnitust superriigi suunas liikumisele, siis kandidaatriigid kardavad, et sellest võib saada uus takistus ELi laienemise teel.

Diplomaadid hoiatavad, et kui EL ei suuda lahendust leida suurtele sisereformidele, siis võib see õõnestada ELi ittalaienemist ja taas nõrgestada toibuma hakanud eurot, teatab Reuters.

Nice?i kohtumise läbikukkumine tähendaks kandidaatriikidele suurt majanduslikku ja poliitilist tagasilööki. ELi pääsemise venimine annaks hoobi nende aktsia- ja obligatsiooniturule. Ungaris ja Poolas, kus vastuseis ELile on niigi suur, võib ebakindlus võimule tuua populistlikke äärmuspoliitikuid, mis suurendaks riikide ebastabiilsust.

Nice?i tippkohtumisel tuleb leida lahendus kolmele põhiprobleemile: Euroopa Komisjoni (EK) suurus, häälte jaotus Ministrite Nõukogus ning nende valdkondade laiendamine, kus otsuste tegemisel ei saa riigid panna vetot, vaid mis lahendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Soome, Portugali, Kreeka jt ELi väikeriikide esindajad on tippkohtumise eel korduvalt rõhutanud, et ELi juhtimist paindlikumaks muutvaid reforme ei tohi teha väikeriikide arvel. Nad viitavad ohule, et Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia püüavad vekslina väljakäidud ELi ittalaienemist alibina kasutades reformiotsustega ELi võimuvahekorra enda kasuks pöörata.

Euroopa Komisjonis on praegu 20 volinikku, st kümnel riigil üks ja viiel suurel kaks esindajat. Vaidlus käib selle üle, kas iga uus liige peab saama endale volinikukoha või mitte. ELi väiksemad riigid on raudselt seisukohal, et igale riigile peaks volinikukoht alles jääma. Seda seisukohta püüavad väikeriigid tippkohtumisel ühiselt kaitsta. Kuid tõenäoliselt jäävad väikeriigid nõusse ka ettepanekuga, et suured loobuvad oma teisest volinikukohast ja komisjon saab kindla arvu volinikke, keda riigid hakkavad kordamööda vahetama.

Eesti seisukoht on umbes sama. Nagu ütles Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Taavi Toom Postimehe usutluses, pooldab Eesti komisjonis igale riigile üht volinikku, kuid peab võimalikuks, et volinikukohti on edaspidi vähem kui liikmesriike.

Teine põhiküsimus on, kas ja kui palju peaksid suuremad riigid Euroopa Ministrite Nõukogus saama kompensatsiooniks ühest komisjoni topeltvolinikukohast loobumise eest hääli juurde. Praegu on neljal suurel, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia, igal kümme häält. Taasühinenud Saksamaa, mille rahvaarv on kasvanud konkurentide omast 20 miljoni võrra suuremaks, tahab teistest enam hääli. See ei meeldi prantslastele, kes kardavad, et nende mõjuvõim võib Saksamaa omale alla jääda.

Kolmas Nice?is lahendamist vajav põhiprobleem on kvalifitseeritud häälteenamuse valdkondade laiendamine. Praegu langetatakse 85% ELi otsustest enamushääletusel. Kuid ülejäänud tundlikes valdkondades, nagu kaubandus-, maksu-, sotsiaalpoliitika, on riigid säilitanud vetoõiguse, millest osa riike ei soovi loobuda. Komisjon soovitab enamusotsustamist laiendada 50 uuele valdkonnale.