Balti jaam kujuneb Euroopa ristteeks

Maailmas läbi löönud uue põlvkonna Prantsuse arhitekti Matti Anttila nägemust mööda on Balti jaam kümne aasta pärast üks Euroopa ristteedest, kus kiirraudtee ühendab ida ja läänt, kirjutab Eesti Päevaleht.

Nii Soome kui Prantsuse arhitektide liidu liikme Anttila visiooni kohaselt ei lõika raudtee tulevikus enam Tallinna linnaoosasid läbi nagu Doonau lõikab läbi näiteks Budapesti. Raudtee on peidetud justkui süvendisse, sellest üle minevad sillad ja praeguse hoonestusega võrdses kõrguses elumajade ning bürookompleksid seovad raudtee poolt praegu läbilõigatud alasid.

Anttila sõnul on projektis nähtud ette konserveerida mitmed tootmishooned, millel on ajalooline ja kultuuriline väärtus, muuhulgas ka praegune raudteejaama peahoone.

Anttila planeering saab alguse 1217. aastast ning visioon ulatub 2030. aastasse. Eraldi on analüüsitud inimtegevuse mõju tänasele linnale.

Anttilalt Põhja-Tallinna visiooni tellinud ja seda eraisikuna rahastanud suurettevõtja Endel Sifi sõnul on arhitekti nimi maailmas tuntud, tema büroo AW2 nime kiiluvees sõidavad juba aastaid rahvusvahelised kinnisvarainvestorid.

Sifi sõnul saaks Balti jaama piirkonna kujundamine olema suurem riikide vaheline projekt, kuhu oleksid kaasatud Saksamaa, Prantsusmaa ja tulevaste Euroopa Liidu riikidena ka Leedu, Läti ja Poola. Praegu pole veel teada, kui palju läheb maksma visiooni realiseerimine ja millises ulatuses see teostub.