Ajakirjandus teeb väikese suuremaks

Viive Aasma 16. jaanuar 2001, 00:00

Massimeedial on juba kord omamoodi luubi efekt ? seal kajastatu tundub suur ja oluline. Seepärast peaks just kasvusooviga väikefirmad enese leheveergudel kiitmise raskesse töösse tõsiselt suhtuma.

Väikefirma nime meediasse saamiseks on piisavalt võimalusi isegi siis, kui skandaalsed võtted kõrvale jätta.

Kui olete karismaatiline ja julge isiksus, võite firmat enese kaudu tutvustada. Saatke pressile avaldamiseks arvamus millestki päevakajalisest või sättige end fotograafiga seltskonnaüritustel lihtsalt tegijate ja meedialemmikute kõrvale. Ärge häbenege ? ka nemad tegid kunagi nii. Huvitav võte on ekspluateerida regulaarselt Uute Töötajate rubriike. Põnevate portreede alt saavad lugejad ametinimede kaudu teada, millega teie firma tegeleb.

Hoopis klassikalisemad viisid ettevõtte tegevusele meediakajastust saada on uudisväärtuslike sündmuste ja temaatiliste pressikonverentside korraldamine. Kõige vähem kulukas võte on õppida ära edukate ehk ajakirjanike poolt väljavalitavate pressiteadete kirjutamine.

Pressiteade on ettevõtte-organisatsiooni avalikkusele suunatud uudisväärtuslik sõnum. Viimase leidmine või tekitamine on tihtipeale raske. Vaja läheb oskust astuda oma sussidest korraks välja ja vaadata asju meedia tarbija pilguga, sest just seda teeb infomassist rosinuudiseid selekteeriv toimetaja. Püüdke ettevõtte kajastamiseks leida midagi sellist, mis pakuks huvi laiemale avalikkusele. Kui teil õnnestub oma sõnum väärtustada mitme uudislikkuse kriteeriumiga, suureneb selle meedias avaldamise tõenäosus.

Kui piisavalt atraktiivne sõnum on nigelasti kirja pandud, on siiski lootust, et usin toimetaja selle korrastab ja avaldab. Kiiruse ja täpsuse huvides oleks siiski parem, kui te sõnumi ise korrektselt vormistate.

Pressiteade on eelkõige informatsiooni kiireks edastamiseks, mistõttu erineb ka selle struktuur traditsioonilisest nauditavalt sujuva faabulaga jutukesest. Pressiteade vastandub lõpupuändiga anekdoodile: teate sissejuhatuses öeldakse kohe välja kogu ?point? ? kes? kus? mida? ja millal? Alles seejärel täpsustatakse ja laiendatakse teemat lõik lõigu haaval minnes kronoloogiliselt tagasi või temaatiliselt laiahaardelisemaks. Lõpetuseks võib sobida ka vihje kaugemale perspektiivile. Ratsionaalsele informatsioonile lisab jumet emotsionaalne tsitaat mõnelt asjasse puutuvalt soovitavalt prominentselt isikult.

Pressiteate pealkiri on kui kirss koogil ehk väike oluline lisand pilgu püüdmiseks ja neelama ahvatlemiseks. Pealkiri peaks rõhutama olulist ja olema samas põnev. Üritage põimida sinna tõmbavaid märksõnu (esmakordselt, haruldane, skandaalne), ülivõrret (suurim, vanim, kalleim) või nuputage midagi muidu intrigeerivat.

Pressiteade olgu lühike, täpne, võimalikult neutraalses lihtsas sõnastuses ja sisutihe ehk vahuta. Lühendeid ja allajoonimisi tuleks vältida. Esitatud faktid eelnegu kommentaaridele ning hinnangu puhul tuleb viidata nende allikatele.

Eeskujulik firma kehtestab pressiteate vormistamiseks kindla formaadi. Kui seda veel pole, siis vormistage sõnum ettevõtte logoga blanketile ning varustage kuupäeva, kontaktisiku andmete ja sõnaga ?pressiteade?. Vajadusel võite kehtestada teate avaldamiseks ajalise veto.

Nimetatud kontaktisik peab olema pärast teate laiali saatmist valmis meediale lisainformatsiooni andma. Ajakirjanik võib soovida ka lihtsalt faktiväidete õigsust enne avaldamist üle kontrollida ? see on ajakirjaniku professionaalsuse küsimus.

Pressiteate laiali saatmisel on oluline ajastatus ja õiged adressaadid. Saatke teade uudisteagentuuridele ning sõltuvalt spetsiifikast ka meediakanalite uudiste toimetustesse, võttes arvesse kanalite töörütmi uudiste kokkupanemisel. Faksi või e-kirjaga saadetud teate kohale jõudmist sobib mõni aeg hiljem telefonitsi kontrollida. Pressiteate avaldamisvõimalust võib suurendada ka lisatud foto või illustratsioon (graafik, joonis).

Sõltumatul pressil ei ole kohustust kõiki teateid avaldada. Pressiteate ebaedul võib olla mitmeid põhjuseid. Hea sõnum võis jääda olulisemate uudiste varju ning ruumi puudusel kõrvale. Ajakirjanduse tähelepanu keskmesse sattumine sõltub ka tuntusest. Kui Pamela Andersonil piisab rahvusvahelise meedia uudistekünnise ületamiseks sõrmeküüne murdmisest kodukakluses, siis tundmatu neiu peab väiksemagi tähelepanu saavutamiseks paluma end ?kruttida? kolmesajal mehel.

Ühe pressiteate ilmumisega firma tuntus tõenäoliselt veel ei kasva, kuid suured asjad koosnevad väikestest. Pealegi räägivad teadjad, et üleöö kuulsaks saamine nõuab tavaliselt 10?15 aastat pingutusi.

  • ajakohasus ? uudis on uudis vaid siis, kui ta on värske; kirjutage tänastest või varsti toimuvatest asjadest

  • päevakajalisus ? uurige, kas teie firma saaks kaasa rääkida sel hetkel meedias eriti ?kuumal? teemal

  • erakordsus ? rääkige sellest, mida pole varem olnud, ei juhtu tihti või mis tuli ootamatult

  • prominentsus ? leidke sõnumile seoseid tuntud või oluliste inimestega

  • geograafiline lähedus ? kirjutage kohalikule auditooriumile

  • konfliktsus ? tooge välja vastandlikke seisukohti ja vasturääkivusi

  • mastaapsus, olulisus, kasulikkus ? kirjutage asjadest, mis on enamikule kasulikud või olulised teada

  • meediakanali eripära ? käsitlege teemat, mis sobib meediakanali spetsiifika ja sihtauditooriumiga

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:01
    Otsi:

    Ava täpsem otsing