Kadunud juhiload sunnivad seadusega pahuksisse minema

?Sellises olukorras on võimatu abi leida. Politsei laiutab käsi, ARK ei anna enne ajutisi juhilube, kui oled elukohajärgsest politseist toonud tõendi, et sul lube ära pole võetud. Milleks selline bürokraatia,? on läinud nädalavahetusel Tartus kogu kadalipu läbi teinud Jaak Kortel nõutu.

Jaak Kortelile jääb arusaamatuks, miks peab tooma tõendi elukohajärgsest politseist, kui suure häälega räägitakse ühtsest andmesidest ARK-ga. ?Kui mind tee peal kontrollitakse, läheb patrull autosse, teeb ühe telefonikõne, kontrollib, kas minu lubadega on kõik korras ja tuleb tagasi. Kaks minutit ja asi klaar. Kui ma aga hädas olen, ei saa miskipärast keegi mind aidata,? lausub Kortel.

Samuti annab politsei teel olevale juhile ajutised juhiload, kui too liiklust rikub ja talle protokoll tehakse. ?Miks ei võiks anda mulle ajutised load ka siis, kui ma olen load ära kaotanud. Kehtigu nad siis vaid kas või üks päeva aga ma saan vähemalt koju sõita,? nendib Kortel.

Kuna Korteli rahakott koos dokumentidega kukkus läinud reedel tõenäoliselt autost välja, ei olnud politsei nõus ka avaldust vastu võtma. Viimast pidas Kortel vajalikuks seetõttu, et politsei oleks asjast teadlik, kui keegi tema juhilube kasutades mingit pättust peaks hakkama tegema. ?See on ju isikut tõendav dokument, paljugi mis võib juhtuda,? lausub Kortel, kes ei arva Tartu politseist enam suurt midagi. ?Mis neist ikka arvata, kui mind sõna otseses mõttes pikalt saadeti. Pealegi hakkasid nad mulle rääkima liikluseksamist, mis tuleb enne uute lubade saamist teha, ehkki juba ligi aasta ei pea eksamit tegema.?

Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg nentis, et politseil ei ole antud olukorras tõepoolest midagi teha. Otsesidet ARK-ga hakati katsetama alles eile, see millest räägiti, oli vastav eelkokkulepe. Seni kuni seda pole, peab tõendi võtma ARK jaoks elukohajärgsest politseiametist. Selline on seadus. Ja ajutisi juhilube ei saa politsei välja anda, kuna nad ei saa midagi vastu. Nii võib minna igaüks politseisse ja öelda, et load varastati ära, andke mulle ajutise load. Avaldust polnud politseil põhjust vastu võtta, kuna vargust ei toimunud ja kuritegu ei sündinud.

Samas oli Raudjalg siiski seisukohal, et kui inimesel on dokumendid varastatud ja ta on politseisse avalduse esitanud, siis on võimalik seda teel olles kontrollida ja vaevalt keegi siis juhti kojusõidul trahvima hakkab. Kui load on lihtsalt kadunud ja politseil avaldust ei ole, sõltub edasine juba patrullist.

Seega on ainus kindel variant paluda abi tuttavatelt, nagu seda tegi ka Kortel. Halvem variant on muidugi see, kui sadu kilomeetreid kodust eemal pole ühtegi tuttavat ja juht jääb lisaks rahakotile koos dokumentide ja pangakaartidega ilma ka mobiiltelefonist. Sellisel juhul ei jää tõesti üle muud kui tuima näoga edasi sõita ja loota, et vahele ei jää või et teel olev patrull olukorda mõistab.

Ka meie ei paku ametlikult autojuhi teenust, ehkki me oleme aeg-ajalt sellele mõelnud. Võiks ju Eestis olla ametlikult teatud tasu eest võimalus tellida endale suvalisse punkti autojuht järele. Kas siis kui oled pisut napsitanud või on mingi muu põhjus, miks ise ei saa sõitu jätkata. Mõtete tasnadile see on senini jää nud ja ei oska hetkel küll öelda, kas see hakkab kunagi toimima või ei. Antud juhul aga ma usun, et me oleksime siiski inimest aidanud, kui ta oleks meie poole pöördunud. Iseasi, kas see talle just kõige odavam oleks tulnud. Kui arvestada Tartust Tallinnasse sõitu, ajakulu ja veel tagasisõidu otsa, siis alla 500 krooni ei oleks see kindlasti maksma läinud. Usun, et pigem rohkemgi. Teiseks on sellise sõidu eelduseks, et auto tehniline pass on alles või laseb kodust saata passi A poole. Enne ei hakka me ühtegi sõitu ette võtma, kui me ei ole kindlad auto päritolus.