Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vähi vaidleb keskkonnamaksu vastu
?Nädal tagasi ütlesin, et valitsus mulle kaikaid kodaratesse ei loobi, sest keskkonnaministeerium võttis oma uue saasteloa tagasi. Arvasin siis, et vana saasteluba pikendatakse kaheks aastaks, kuni me lõpetame jäätmehoidla kasutamise ja peame seetõttu oluliselt vähem saastemaksu tasuma,? rääkis Vähi. Tuleval aastal peaks Silmet maksma mulluse 5 miljoni krooni asemel 37 miljonit krooni keskkonnamakse.
Kuigi Silmeti kontsern teenis läinud aastal oodatust poole rohkem kasumit, 40 miljonit krooni, ei pea Vähi seda piisavaks, et säilitada ettevõtte tootmist. ?Omanikud ei ole 2?3 aasta jooksul kasumit jaganud ja oleme kogu raha suunanud nii tootmise efektiivsusse kui ka keskkonnakaitsesse. Ka mullune kasum oleks uuesti investeeritud,? ütles Vähi.
Keskkonnaminister Heiki Kranich on Äripäevale öelnud, et keskkonnamaksude kasvu ei ole võimalik peatada, sest vastasel juhul hakkavad Euroopa Liidu ettevõtted süüdistama Eesti ettevõtteid soovimatuses konkureerida võrdsetes keskkonnamaksude tingimustes ja soovimatuses vähendada saastamist. ?Olen kindel, et meie ettevõtete konkurentsivõime keskkonnamaksudest ei vähene,? ütles Kranich.
Keskkonnaministeerium pakub nõunik Eva Kraavi sõnul ettevõtetele individuaalseid asenduslepinguid, millega saavad keskkonda investeerivad ettevõtted maksta selle võrra vähem saastemaksu. Üks sellise võimaluse näiteid on Kunda Nordic Tsement.
Kuigi Silmet kasutas samuti paari aasta eest samasugust lepingut, vähendades veerandi võrra lämmastiku keskkonda paiskamist, on praeguseks leping läbi ning Tiit Vähi ei soovi sellistest lepingutest midagi kuulda. ?Miks ma pean kellegi vaibal põlvitamas käima, et saada mingit soodustust? Kui see variant on hea teiste suhtes, siis mitte mulle,? on Vähi resoluutne.