Välismõjud koondavad, Eesti edu palkab uued

Elcoteq on valmis koondama 600 inimest, Tolaram Grupp Sindis veel 50 inimest ? need on vaid üksikud konkreetsed näited ootamatult tulnud koondamistest.

Koondamisi ei põhjusta mitte Eesti majanduse seis, vaid see on vältimatu reageering maailmaturul toimunud negatiivsetele suundumustele. Mida Eesti peab ja saab muuta, on oma majanduskeskkonna tervendamise kaudu meelitada siia uusi investeeringuid, mis loovad uusi töökohti.

Hotell Radisson SAS lõi nt hiljuti juurde 200 uut töökohta. Kevad-suvel valmib multipleks- ehk kobarkino (ligi 100 töökohta). Veel on teoks saanud Kuressaare sanatooriumi laiendus, tulemas on Saku suurhall. Kõik need investeeringud loovad uusi töökohti. Uued töökohad nihkuvad, tõsi küll, tootmisest teenindussfääri, aga see pole üksnes Eesti, vaid terve maailma suundumus.

Eesti on väike avatud majandusega riik. Seetõttu on välismõjud kiire toimega, nagu tõi veenvalt välja Ericssoni juhtum, märksõnaks allhanke haavatavus. Tõsi, allhange võib homme kaduda, ent on siiski parem kui mitte midagi. Lühemal või pikemal perioodil annab see inimestele tööd ja riigile makse, töötajad omandavad tööoskusi ja ­kultuuri.

Suurim tagasilöök saabus 1998. ja 1999. a koos Vene kriisiga, mis sundis koondama suure osa toiduainetetööstuse töötajaskonnast. Lattu toota ei saa, turu kadudes tuleb tootmist vähendada või isegi lõpetada. Et ellu jääda, tuleb muutustele reageerida. Muutustele reageerimist peetakse muuhulgas intelligentsi tunnuseks. Globaalseid protsesse ei saa Eesti mõjutada. Nagu ütleb Murphy seaduski: kõik on kunagi, miski pole alati. Ent sama kiiresti, kui töökohad kadusid, soodsa konjunktuuri naastes need töökohad taastati. Kalatööstused panevad täna kala karpi edasi, jätkuks ainult kala ja püügikvoote. Väiksusega seotud mobiilsusel on ka plussid. Peamised uute töökohtade loojad on nn gasellid ? kiiresti arenevad väikeettevõtted. Väikeriigi ülesanne on uute ja progressile suunatud eelnõude kiire menetlemine, arvestades, et ettevõtluse vaenlane nr 1 on maksud, järgnevad kapitali, tööjõu ja kaupade liikumisele kehtestatud piirangud, siis üldine bürokraatia.

Vahel on Eesti nende tõkete murdmisega ka hakkama saanud. Ent kalatööstuse näitel tuleks Eestil kibekiiresti välja võidelda uued püügikvoodid. Ka saastemaks Silmetile on ikkagi vaid maks riigieelarve täitmiseks. Käibemaksu ja aktsiiside ühtlustamisel ELi nõuetega kehtib üleminekuperiood, miks mitte ka siin?

Veel pole tulemusi andnud kõrg- ja kutsehariduse reform, Mart Laar ütleb, et Eestis on terav tööjõupuudus. Vaevaliselt liigub haldusreform. Need reformid on riigi ülesanne, aga juba täna võib öelda, et radikaalsusest jääb vajaka. Erasektoris töötajate arv kahaneb, ent maksude peal elav avalik sektor ei vähene ? sellest tulenevad disproportsioonid. Oleks hea, kui Eesti majandus maanduks alati käppadele nagu õhkuvisatud kass.